Mõttesahver

Head lugejad, kas teile ei tundu, et viimasel ajal kipuvad siinsed kirjatükid olema kuidagi surmtõsised ja krõbisevalt filosoofilised? Seoses tänase Eesti 2008. a eurolaulude esmatutvustusega ETV-s avaneb hea võimalus seda nigelat olukorda veidi leevendada. Niisiis, selle loo teemaks on Eurovisiooni lauluvõistlus ! Hakatuseks olge hoiatatud, et minu näol on tegu ääretult ebamusikaalse tegelasega, kes koolis laulmise eest alati "4" sai, kuna sõnad jäid kenasti pähe, viis kujutas aga endast juba ületamatut proovikivi. Sellegipoolest olen "eurokarussellil" kaasa sõitnud juba ligi paarkümmend aastat, elades ühtlasi kaasa Eesti käekäigule alates Jaanika Sillamaa pisut nukrast avaakordist aastal 1993, jätkates rabava suurtriumfiga aastal 2001 ja lõpetades mulluse järjekordse kõrbemisega Gerli Padari särtsaka esituse kiuste. Eurovisioon on minu jaoks muutunud üheks ajaarvestuse verstapostiks, nagu on näiteks ka jõulud või jaanipäev. Tegu on eeskätt vahva meelelahutusprog...

Külvi ja lõikuse seadusest lubasin siin blogis kirjutada juba tüki aja eest. Otsustava tõuke andis aga eilne filmi- ja vestlusõhtu aadressil Õnne 13 . Hilisema arutelu "kütusena" pakuti vaatamiseks ja kaasamõtlemiseks videofilmi, kus tuntud vaimne õpetaja Neale Donald Walsch pidas mõnekümneinimeselisele publikule seminari küllusest. Tegu on eestlastelegi üpris tuttava isikuga, kes sai kuulsaks spirituaalsete raamatute sarjaga Jutuajamised Jumalaga (Conversations with God) ja kellel on veebis ka väga asjalik koduleht . Oma elu täieliku madalseisu hetkel, aastal 1992 pöördus Walsch Jumala poole, kribades vihaselt kirjutusplokki terve rea küsimusi ja kahtlusi ning nõudes aru, miks temaga nii on läinud. Järsku saabunud täielik rahunemine ja lõõgastus ning Walschi pähe tulnud sõnad, mis otsekui ise kippusid paberile pääsema. Nii saigi alguse Walschi aastatepikkune dialoog Jumalaga - või siis iseenda kõrgema Minaga. See on väga värskendav, dogmadevaba ja humoorikas lugemine, küll...

2008. aastalt soovin endale, sõpradele-sugulastele ja igale selle blogi lugejale: rohkelt rõõmusid ja võimalikult vähe kurbust jõukohaseid, aga huvitavaid ja arendavaid väljakutseid head tervist ja palju energiat rahalise seisu paranemist tasakaalukust ja hingerahu häid suhteid lähedaste ja kolleegidega enesedistsipliini, töökust ja visadust kõigi sihtide saavutamist palju meeldivaid üllatusi põnevaid avastusi ja äratundmisi. Eestile soovin: turvalisust ja stabiilsust majanduse rahulikku jahtumist ja hinnatõusu peatumist palju uusi beebisid ja vähem mõttetuid surmasid valitsejate arukaid otsuseid ja tarku valikuid vähem Euroliidu diktaati ja Vene karu mörisemist korruptsiooni kahanemist rahavõimu vähenemist vaimuinimeste mõju tugevnemist teaduse edenemist ja koolihariduse korrastumist vaeste elujärje paranemist arstiabi paremat kättesaadavust head aastat nii põllumeestele kui suvitajatele töörahva kopsakat palgalisa loomeinimeste rohket inspiratsiooni keskkonnakaitsjate uusi võite ja r...

Pärast mitmeaastast kannatlikku ootust õnnestus mul hiljuti Viljandi linnaraamatukogust hankida ning paari päevaga läbi lugeda ameeriklase Dan Browni ülikuulus ja -kõmuline bestseller Da Vinci kood . Vahepeal olin juba jõudnud lõpetada sama autori kaks varasemat romaani: koodimurdmisest ja valitsuse salajase superarvuti ümber toimuvast vandenõust pajatava Digitaalse kindluse ning suurmenuki eelloo, katoliiklust kangutava ja Vatikani saatust kaalukausil hoidva Inglid ja deemonid . Eile viisin koodiloo raamatukogusse tagasi, olles õnnega koos, kuna trehvasin peale ka Browni viimasele senilugemata põnevusromaanile - Pettepunkt . Nii et veel paar sisukat ööd on lähiajal tagatud! :P Lisaks laenutasin kohe pärast "Da Vinci koodi" lõpetamist DVD-del romaani alusel mullu vändatud samanimelise superkassatükk-mängufilmi , samuti romaani järellainetuses valminud "paljastusliku" dokumentaali Da Vinci koodi murdmine . Kahjuks tuleb nentida, et mängufilm õigustas (vaatamata...

SL Õhtulehes ilmus täna sealse paraspetsialisti Sandra Otsuse lugu: Tahate rikkaks saada? Aitavad näiteks merevetikad! Seal pakuvad meie tunnustatud sensitiivid (anonüümseks jääda soovides) välja terve hulga huvitavaid maagilisi soovitusi ja retsepte. Muuhulgas ka sellise: Esitage kasusaamise või edu kohta oma küsimus ja lülitage sisse televiisor: esimesed kolm sõna, mida kuulete, ongi endelised ja annavad mõista, mis teid uuel aastal ees ootab. Teaduslikust uudishimust kantuna otsustasin mainitud eksperimendi otsemaid sooritada. Seega esitasin endamisi nähtamatule oraaklile küsimuse: MILLINE ON MU RAHALINE SEIS TÄNA 1 AASTA PÄRAST? Seejärel avasin kerge kõheduse kiuste ETV kanali, kust hilise kellaaja tõttu jooksid juba ETV24 tekstiuudised. Esimesena peatus mu pilk uudise pealkirja sõnadel: TÖÖTAJATE PALGAD TÕUSEVAD Et palgatõusus peitubki usutavaim võimalus mu rahalise seisu paranemiseks, siis tundus see sõnum küllaltki tähenduslikuna. Tõsi, paar uudist edasi kuvati teade Saaremaa ...

Eelneva postituse jätkuna pakuksin lugejale mõtisklemiseks rea küsimusi vee kohta. Esmalt mõned üldisemat laadi küsimused: - mis on need vee omadused, mis on muutnud just selle aine elusorganismide keskseks koostisosaks ja võimaldavad eluprotsesside toimumist? - kust sai nii suur hulk vett meie planeedile, samas kui mujal Päikesesüsteemis leidub seda kaunis kasinalt? - miks on vesi normaaltemperatuuril vedel, kui kõik teised sarnase molekulmassiga mittemetallilised ühendid on gaasilised? - miks on veel nii suur pindpinevus ja lahustamisvõime? - kuidas suudab vesi tõusta mööda peenikesi juhtsooni puuvõrasse kümnete meetrite kõrgusele? - milline on vee roll ilmastiku ja atmosfäärinähtuste kujunemisel? - miks leidub vett ainsa ainena meie planeedil rohkesti kõigis kolmes faasis? - miks vee tihedus jahtudes väheneb, samas kui kõigil teistel tuntud ainetel suureneb? - millest sõltub ja milline on vee kristallstruktuur ja kas see on olemas ka vedelal veel? - miks on iga jääkristall isesugun...

Vesi on ühtaegu kõige tavalisem ja kõige huvitavam kõigist meile tuntud keemilistest ühenditest. See aine katab 70% Maa pinnast ja moodustab ka 70-90% inimkehast, olles kõigi meie siseprotsesside vahendajaks. Teadlaste hinnangul tekkis esimene elusrakk vesikeskkonnas, merevees toimus elu areng esimesed paar miljardit aastat. Samas ei saa ka ükski hiljem välja arenenud organism hakkama vett tarbimata. Kosmost uurivad teadlased peavad üksmeelselt olulisimaks elu tekke kriteeriumiks mingil taevakehal voolavas olekus vee olemasolu - selliseks on Päikesesüsteemis teadaolevalt veel vaid Jupiteri kuu Europa, mille jääkooriku all arvatakse peituvat hiiglaslik sooja vee reservuaar. (Võrdluseks: Maal on sarnaseks ilminguks Antarktika suured, aastamiljoneid eraldatuses püsinud jääalused järved. Mõlema saladused ootavad aga veel avastamist.) 99% Maal leiduvast veest on kas soolane või paikneb jääkilpidena raskesti ligipääsetavatel polaaraladel. Ülejäänud veest 98% asub aga erinevatel sügavustel Ma...