Mõttesahver

Algne tekst: 07.09.2009. Täiendatud 08.01.2023.  Käesolevat lugu asusin kirjutama eeskätt tutvustamaks paarile heale püsilugejale enda suhtumist usku ja usklikesse, aga olen üritanud pakkuda ka laiemat üldistust. U sklikkuse all pean silmas mingi religiooni pühendunud järgimist, sh selle pühakirja, põhidogmade ja rituaalide sisemist omaksvõttu ning siirast püüdu elada vastavuses usu põhimõtetega. Niisiis, siiral usklikkusel leidub minu silmis nii häid kui halbu külgi. NB! Neid sõnastades olen lähtunud teaduspõhistest, praktilistest argumentidest, mitte hinge põrgutulest päästmisest vms. Iga üksikjuhtum kujutab endast plusside ja miinuste teatavat kombinatsiooni.    Plussid Konkreetne maailmavaateline alus elule, elu mõtte leidmine – ei pea aega ega energiat kulutama vastavatele otsingutele. Kindel usk palve jõusse ja jumalikku abisse pakub hingerahu , vähendab stressi, on moraalseks toeks rasketel aegadel – kokkuvõttes suurendab subjektiivset heaolu. Usupõhimõtete ja/või seesmiselt

Postitus algselt avaldatud 01.2008. Armuõpetus on otsekui kristluse visiitkaart. Õigupoolest eristab just see kontseptsioon kristlust kõige rohkem teistest suurtest monoteistlikest ehk ainujumala-usunditest: judaismist ja islamist. Õpetus päästmisest ja pattude andeksandmisest on ka üheks argumendiks, mida kristlikud misjonärid kasutavad teiseusuliste ristiusku meelitamisel. Nad selgitavad "paganatele", et hinge pattudest puhastamiseks, vaimseks kirgastumiseks ja surmajärgse õndsuse saavutamiseks polegi vaja sooritada päevast päeva keerukaid rituaale, ohverdusi, mantraid, meditatsioone jms - piisab sellest, kui siiralt pattusid kahetseda ja paluda Jeesusel oma südamesse tulla. Kristlik armuõpetus tundub olevat tähelepanuväärne ja võimas psühholoogiline programm. Selle omaksvõtt võib anda uue elumõtte ka narkosõltlastele, kurjategijatele või muul moel eluga lootusetult puntrasse jooksnutele, tavamõistes - "kadunud hingedele". Võrdluseks, budismi ja hinduismi kohas

Minu eelmisest Mõttesahvri täiendusest on möödas 12 aastat ja tänaseks 68-aastasel kinolegendil James Cameronil (koos stuudioga 20th Century Fox) kulus veel aasta rohkem, et teha valmis järg oma tehniliselt uuenduslikule ulmeseiklusele " Avatar " (2009). Vahepeal on mu blogimine unaruses püsinud, sest aeg on kulunud muudele töödele-tegemistele, aga nõnda kaua oodatud (ja nüüdseks juba kahel korral  –  Tallinna T1 keskuse Cinamoni IMAX saalis ja Tartu Lõunakeskuse Apollos  –  kogetud)  sündmus oli siiski piisavaks ajendiks, et kirjutada uus blogilugu.  "Avatar" tõstis lati kõrgele nii Cameroni kui ka filmitööstuse jaoks. Praeguseks on see sisse toonud 2,93 miljardit dollarit (237 miljonilise eelarve juures)  –  tänini suurim kassatulu, mida üks film on teeninud (2. kohal on "Avengers: Endgame" ja 3. kohal Cameroni enda "Titanic"). Samuti on ületamatuna püsinud omas ajas uuendusliku 3D salvestustehnoloogiaga loodud tehniline lahendus. Avatarile jä