Küsimusi veest

- - mis on need vee omadused, mis on muutnud just selle aine elusorganismide keskseks koostisosaks ja võimaldavad eluprotsesside toimumist?
- - kust sai nii suur hulk vett meie planeedile, samas kui mujal Päikesesüsteemis leidub seda kaunis kasinalt?
- - miks on vesi normaaltemperatuuril vedel, kui kõik teised sarnase molekulmassiga mittemetallilised ühendid on gaasilised?
- - miks on veel nii suur pindpinevus ja lahustamisvõime?
- - kuidas suudab vesi tõusta mööda peenikesi juhtsooni puuvõrasse kümnete meetrite kõrgusele?
- - milline on vee roll ilmastiku ja atmosfäärinähtuste kujunemisel?
- - miks leidub vett ainsa ainena meie planeedil rohkesti kõigis kolmes faasis?
- - miks vee tihedus jahtudes väheneb, samas kui kõigil teistel tuntud ainetel suureneb?
- - millest sõltub ja milline on vee kristallstruktuur ja kas see on olemas ka vedelal veel?
- - miks on iga jääkristall isesugune?
- - kui suur on inimese tegelik veevajadus ja millest see sõltub?
- - kas igasugune mürkainete- ja bakteritevaba joogivesi on meile võrdselt omastatav ja kasulik?
- - kuidas saab saastunud vee muuta taas kahjutuks ja joogikõlblikuks?
- - milles seisneb ja millest sõltub loodusliku vee isepuhastumisvõime?
- - kas nõnda ülilevinud ja -tuntud aine juures on teadlastel tänapäeval veel midagi uut avastada?
- - kas vee käsitlemine kooliprogrammis toimub piisaval ja kaasaegsel tasemel?
- - miks kaovad hõbenõus hoitavast veest bakterid?
- - kas soe vesi võib jäätuda kiiremini kui külm vesi?
- - kas inimene saab vee omadusi mõjutada oma mõttejõu abil?
- - kas vee omadusi võivad mõjutada helid, näiteks muusika ja sõnad?
- - kui jah, siis kas sellist fenomeni on võimalik ka teaduslikult kontrollida ja jäädvustada?
- - kas vesi võib toimida infokandjana, salvestina?
- - kas vee omadusi mõjutab ringlemine suurlinna suletud veevärgitsüklis?
- - kas usutalitlustel kasutatav "püha vesi" ja "tervendavad imeveed" omavad mingit eripära võrreldes tavalise kraaniveega?
- - kas usklike iidsetel kombetalitustel, nagu söögipalve ja toidu õnnistamine, võib olla mingi tegelik toime?
- - kas külmumine ja ülessulatamine mõjutab vee omadusi?
- - kas identse keemilise koostise ja temperatuuriga vesi võib mõjuda taimekasvule erinevalt?
- - kas ja kuidas võib hariliku keemilise koostisega vee joomine mõjuda inimesele tervistavalt?
- - kuidas ravitakse idamaises meditsiinis inimesi vee kaudu vett manustamata?
- - kas inimene suudab tehnilisi abivahendeid kasutamata mõjutada ilmastikunähtusi, näiteks kutsuda esile vihma?
- - kas inimesed võivad haigestuda üksnes tavalise, bakterite ja saasteaineteta vee joomisest?
- - kas selle blogi autor on nupust nikastanud?
- - kas autor oskab enda meelest kõigile neile küsimustele ka vastata?
- - kas autor usub, et igaühel on võimalik sellistele küsimustele ise vastuseid otsida ja leida?
Kommentaarid
KINDLASTI muudab vesi jutuajamise peale oma struktuuri, märksõnad: võnkumine, molekuliklastrid, ebastabiilne piirseisund, ümberstruktureerumine. Omaette teema on samas sellise protsessi lühi- või pikemaajaline mõju vee omadustele. Kõike seda tänapäeval uuritaksegi mitmel pool maailmas, muuhulgas akadeemikute ja professorite eestvõttel.
Vett ei maksa personaliseerida. Vesi ei ole mingisugune omaette fenomen. Ärme unusta muu hulgas, et 85% ulatuses koosneb ka inimene ise veest. Seesama inimene, kes puhtast igavusest igasuguseid jaburdusi usub, otsib ja leida loodab.
Peab ikka selle filmi üle vaatama, mis pagana jura nad seal kergusklike kodanike pähe ajavad...
Näiteks pidi teedki segama vastupäeva, mitte päripäeva, kuna alles sel juhul tekivad õiged "energiad".
Eks kogu see jura tulenegi sellest, et inimesed ei pea enam praktiliselt üldse tööd tegema ning neil on igav. Midagi asjalikku teha pole ning siis tehaksegi kas sporti või mõeldakse igasuguseid müsteeriume välja. Ja kui siis peaks veel juhtuma, et mõni ei satugi vasikavaimustusse, on hea tollele silte külge kleepida. Näiteks mina olevat skeptik. Nalja-nalja!
Mis aga puutub "asjalikku tegevusse", siis pigem ütleksin ma, et praegu on käsil suhteliselt õnnelikud ajad, varasematel sajanditel sisuliselt puudus enamikul inimestest võimalus robotliku tööorjuse kõrvalt vaimsemate-filosoofilisemate küsimustega tegeleda, mis lisaks ihule ka hinge ja vaimu oleksid arendanud.
Mul on kahtlane arvamine, et siin vaidlevaile meesolenditele kuluks kummalegi ära üks naisolevus, kes neid lausa iga päev inspireeriks, meelitaks, silitaks, muljuks ja enne keskööd ka uinutaks ;)