Küsimusi veest

Eelneva postituse jätkuna pakuksin lugejale mõtisklemiseks rea küsimusi vee kohta. Esmalt mõned üldisemat laadi küsimused:
  • - mis on need vee omadused, mis on muutnud just selle aine elusorganismide keskseks koostisosaks ja võimaldavad eluprotsesside toimumist?
  • - kust sai nii suur hulk vett meie planeedile, samas kui mujal Päikesesüsteemis leidub seda kaunis kasinalt?
  • - miks on vesi normaaltemperatuuril vedel, kui kõik teised sarnase molekulmassiga mittemetallilised ühendid on gaasilised?
  • - miks on veel nii suur pindpinevus ja lahustamisvõime?
  • - kuidas suudab vesi tõusta mööda peenikesi juhtsooni puuvõrasse kümnete meetrite kõrgusele?
  • - milline on vee roll ilmastiku ja atmosfäärinähtuste kujunemisel?
  • - miks leidub vett ainsa ainena meie planeedil rohkesti kõigis kolmes faasis?
  • - miks vee tihedus jahtudes väheneb, samas kui kõigil teistel tuntud ainetel suureneb?
  • - millest sõltub ja milline on vee kristallstruktuur ja kas see on olemas ka vedelal veel?
  • - miks on iga jääkristall isesugune?
  • - kui suur on inimese tegelik veevajadus ja millest see sõltub?
  • - kas igasugune mürkainete- ja bakteritevaba joogivesi on meile võrdselt omastatav ja kasulik?
  • - kuidas saab saastunud vee muuta taas kahjutuks ja joogikõlblikuks?
  • - milles seisneb ja millest sõltub loodusliku vee isepuhastumisvõime?
  • - kas nõnda ülilevinud ja -tuntud aine juures on teadlastel tänapäeval veel midagi uut avastada?
  • - kas vee käsitlemine kooliprogrammis toimub piisaval ja kaasaegsel tasemel?
Järgmisena aga trobikond pisut imelikumaid ja kohati suisa naljakaid küsimusi:
  • - miks kaovad hõbenõus hoitavast veest bakterid?
  • - kas soe vesi võib jäätuda kiiremini kui külm vesi?
  • - kas inimene saab vee omadusi mõjutada oma mõttejõu abil?
  • - kas vee omadusi võivad mõjutada helid, näiteks muusika ja sõnad?
  • - kui jah, siis kas sellist fenomeni on võimalik ka teaduslikult kontrollida ja jäädvustada?
  • - kas vesi võib toimida infokandjana, salvestina?
  • - kas vee omadusi mõjutab ringlemine suurlinna suletud veevärgitsüklis?
  • - kas usutalitlustel kasutatav "püha vesi" ja "tervendavad imeveed" omavad mingit eripära võrreldes tavalise kraaniveega?
  • - kas usklike iidsetel kombetalitustel, nagu söögipalve ja toidu õnnistamine, võib olla mingi tegelik toime?
  • - kas külmumine ja ülessulatamine mõjutab vee omadusi?
  • - kas identse keemilise koostise ja temperatuuriga vesi võib mõjuda taimekasvule erinevalt?
  • - kas ja kuidas võib hariliku keemilise koostisega vee joomine mõjuda inimesele tervistavalt?
  • - kuidas ravitakse idamaises meditsiinis inimesi vee kaudu vett manustamata?
  • - kas inimene suudab tehnilisi abivahendeid kasutamata mõjutada ilmastikunähtusi, näiteks kutsuda esile vihma?
  • - kas inimesed võivad haigestuda üksnes tavalise, bakterite ja saasteaineteta vee joomisest?
Nüüdseks on ilmselt ka heal lugejal tekkinud mõned küsimused:
  • - kas selle blogi autor on nupust nikastanud?
  • - kas autor oskab enda meelest kõigile neile küsimustele ka vastata?
  • - kas autor usub, et igaühel on võimalik sellistele küsimustele ise vastuseid otsida ja leida?
Olgu esimese kahega, kuidas on, aga kolmanda puhul olen kindel: JAH!

Kommentaarid

webxan ütles …
Arvan, et suudan ka neile küsimustele vastata. Kindlasti olen ma aga seda meelt, et veega "jutu ajamine" lootuses, et see selle peale oma struktuuri või omadusi muudab, on ilmne nupust nikastumise tunnus, olgu tolles vene filmis mida iganes muud näidatud või sisendatud.
propsis ütles …
Kiiduväärne, et webxan on vee kohta omal ajal pakutud kooli- ja kõrgkooliteadmised eeskujulikult omandanud. Aga kas ta võib ka väita, et on kursis ka viimase 10 aasta tähelepanuväärsete teaduslike avastuste ja arengutega vee uurimise alal?

KINDLASTI muudab vesi jutuajamise peale oma struktuuri, märksõnad: võnkumine, molekuliklastrid, ebastabiilne piirseisund, ümberstruktureerumine. Omaette teema on samas sellise protsessi lühi- või pikemaajaline mõju vee omadustele. Kõike seda tänapäeval uuritaksegi mitmel pool maailmas, muuhulgas akadeemikute ja professorite eestvõttel.
webxan ütles …
Jääb mulje, justkui ükski teine aine ei alluks võnkumistele või justkui vesi poleks 10 aastat tagasi seda teinud. Samas lubatagu siiski mainida, et võnkumine ei ole veel struktuuri muutumine.
propsis ütles …
Võnkumine põhjustab vee molekulstruktuuri muutumist, vee molekulide ümberklasterdumist teistsugustesse klastritesse. See on väga tundlik protsess. Metalli puhul oleks taoline asi võimatu, nagu ka vesiniksidemeteta orgaaniliste või anorgaaniliste vedelike puhul. Vast etanool ka omab teatud määral sarnaseid omadusi ja ehk veel mõni.
kass27 ütles …
Arvan, et mõne väite tähtsus on tõepoolest ülepaisutatud. Las need elektriväljad ja mõnede ainete ioonid seal vees võnkuda, loksuda või lihtsalt liguneda. Minu jaoks on tõsine vaimne ja materiaalne pauk siis, kui uitvoolud veetrassi sisse augu uuristavad ning vesi hakkab kaevu kaudu tänavale voolama, mitte maja kraanidesse.
propsis ütles …
Siiski soovitan võimaluse korral see film "Vesi" ("Voda") üle vaadata. Seal esineb küll trobikond akadeemikuid ja professoreid, aga samas on film hoogne, kaasahaarav ja hästi jälgitav ka loodusteadustes vähem pädevale vaatajale. Mulle pakkus küll tõelise vaatamiselamuse. Ei saa ka välistada, et ka kiiduväärselt praktilise ellusuhtumiseg kass27 hakkaks pärast "Vee" äranägemist veesse pisut teisiti suhtuma. Nimelt filmis tutvustatavatel viimase aja teadusavastustel on ka mitmeid praktilisi väljundeid.
webxan ütles …
Üpris kurioosne on see, et mingisugused professorid ja akadeemikud ka kaasa laulavad. Muidugi, ma ju ei ole filmi vaadanud ega tea, mis tasemel.

Vett ei maksa personaliseerida. Vesi ei ole mingisugune omaette fenomen. Ärme unusta muu hulgas, et 85% ulatuses koosneb ka inimene ise veest. Seesama inimene, kes puhtast igavusest igasuguseid jaburdusi usub, otsib ja leida loodab.
webxan ütles …
Muide, midagi täiesti uut on eespool esitatud väide, mille kohaselt võnkumine põhjustab vee molekulstruktuuri muutumist. Millest me siin üldse räägime? Vesi ongi sisuliselt üks molekul. Tilk vett on miljardedid molekule ja veelgi suurem kogus vett on veelgi kosmilisem hulk molekule. Kui üks molekul koosneb kahest elemendist, siis mis pagana struktuurist siin üldse saab juttu olla?

Peab ikka selle filmi üle vaatama, mis pagana jura nad seal kergusklike kodanike pähe ajavad...
propsis ütles …
Kui aulik skeptiku-härra oleks hoolikamalt lugenud mu eelmist postitust, siis taibanuks ta, et ma pole inimese koosnemist valdavalt veest teps mitte unustanud. Otse vastupidi - just see asjaolu moodabki vee ja selle omaduste uurimise nii oluliseks. Üks käesolevas postituses esitatud küsimus vihjab ka otseselt kõnealusele tõigale. ;)
propsis ütles …
Struktuur moodustub vesiniksidemete toimel vee molekulidest. Mis siin küll nii keerulist on keemiat ülikoolis õppinud isikule?
propsis ütles …
Ok, täpsem olnuks ilmselt mõiste 'kristallstruktuur'.
webxan ütles …
Kui mina alles koolipoiss olin (st põhikoolis), oli suurmoeks rääkida näiteks igasugustest idamistest imedest. Et seal on kõik maailmama hästi ja meil puha valesti.

Näiteks pidi teedki segama vastupäeva, mitte päripäeva, kuna alles sel juhul tekivad õiged "energiad".

Eks kogu see jura tulenegi sellest, et inimesed ei pea enam praktiliselt üldse tööd tegema ning neil on igav. Midagi asjalikku teha pole ning siis tehaksegi kas sporti või mõeldakse igasuguseid müsteeriume välja. Ja kui siis peaks veel juhtuma, et mõni ei satugi vasikavaimustusse, on hea tollele silte külge kleepida. Näiteks mina olevat skeptik. Nalja-nalja!
propsis ütles …
Natuke kentsakas on siin sedasi vaielda, kui üks isik on teemaga märksa enam kursis kui teine. Seega ma antud teemat heameelega rohkem ei kommenteeriks, vaid ootaksin ära, kui ka webxan on filmi "Vesi" ära näinud või suisa Hergi Kariku raamatuga tutvunud.

Mis aga puutub "asjalikku tegevusse", siis pigem ütleksin ma, et praegu on käsil suhteliselt õnnelikud ajad, varasematel sajanditel sisuliselt puudus enamikul inimestest võimalus robotliku tööorjuse kõrvalt vaimsemate-filosoofilisemate küsimustega tegeleda, mis lisaks ihule ka hinge ja vaimu oleksid arendanud.
kass27 ütles …
Ohh seda tõrksust ja jäärapäisust :P
Mul on kahtlane arvamine, et siin vaidlevaile meesolenditele kuluks kummalegi ära üks naisolevus, kes neid lausa iga päev inspireeriks, meelitaks, silitaks, muljuks ja enne keskööd ka uinutaks ;)
propsis ütles …
Võimalik, et kass27-l on siinkohal isegi õigus...

Populaarsed postitused sellest blogist

Baruto

Füsio(g)noomiast

Avatar