Mõttesahver

Kui tasakaalustamise seadus on siinkribaja suhteliselt originaalne mõtteturgatus, siis järgmisena lahatavat külgetõmbe seadust peavad paljud lugupeetavad autorid ja vaimsed õpetajad üheks peamiseks universaalseks printsiibiks meie maailmas. Tolle seaduse võiks ehk labaselt sõnastada nii (ja ongi sõnastatud mitmes ülitargas "vaimsete õpetuste" raamatus): sarnased tõmbuvad . Teisalt kaldub elu näitama, et ilmaasjad on tegelikult pisut keerulisemad ning liiga sarnased objektid pahatihti ei taha hästi tõmbuda . Nii näiteks: 2 magneti samanimelised poolused tõukuvad; kaks samanimelist laetud osakest (anioon & anioon; elektron & elektron) tõukuvad; võrdse tasemega ja omavahel konkureerivad isikud ei kipu olema parimad semud; väga sarnase mõttemaailma ja eluvaatega isikud võivad üksteisest tüdineda (kaua võib teineteisele takka kiita, vahel tahaks ju mõne vinge vaidluse ka maha pidada); mistahes liigi puhul leidub teadaolevalt heteroseksualseid isendeid rohkem kui homosek

Mõttesahvrit algatades sai kilgatud, et nonii, lugejad, hoidke piip ja prillid: kohe-kohe hakkab mõttepärle lendama. Tegelikult aga tuleb mu senistest postitustest tuumakaid ja uudseid mõlgutusi tikutulega taga otsida. Mis siin salata: pole olnud viljakaim aeg hallide ajurakukeste rakendamiseks. Või täpsemalt öeldes, nood on tegelenud teatavate kitsaste, labaste ja üpris ebahuvitavate probleemidega. Nii olengi seni pidanud heiskama vaid kirjeldavat laadi postitusi. Aga ärgem kaotagem lootust: küll ma siin veel midagi välja mõtlen! :P Et mitte niisama keksida, siis üks mu viimase aja juhtmõte kohe hakatuseks: Inimene pürgib teadlikult või ebateadlikult tasakaalu saavutamise suunas. Nii kui miski tema ümber (või sees) asetseb selgelt ühes pooluses, tekitab see isikus tungi nihkuda (või nihutada oma vaatepunkt) olukorra tasakaalustamiseks teise poolusesse. Mõned selle printsiibi ilmingud: eriti rangelt korda nõudvale õpetajale/ hoidjatädile mängitakse eriti võigas ja kaost külvav vemp;

Niisiis, kui pikk ning valulik moraalsete ja verbaalsete võitluste ajajärk on õnnelikult üle elatud, saabub viimaks kõigi kannatuste lunastus töömehi sisaldava valge kaubiku näol. Seda küll vaid ideaalis, sest IRL selgub pigem, et üks kahest mehest, olgugi kaine peaga väga hinnatud aknameister, on paraku jällegi tsüklisse langenud ja nii tuleb tema noorukesel kõhetul paarimehel kogu raske töö üksi ette võtta. Mispeale tellijal, kes oli kujustanud midagi laadis "Appi tuleb stiilne viisik", karp korraks lahti vajub. Siiski ilmutab see kõhetu nooruk üllatavat südikust, tassides kaubikust välja oma tööriistakastid, sõrgkangi, sae ja muu atribuutika. Sel hetkel pole kellelgi kodusolijaist veel aimugi, mida vaene poiss nonde karmide riistadega peale suudab hakata. Aga kohe toimuma hakkav annab siiski märku, et noormees ei seisa sellise väljakutsega vastakuti mitte esmakordselt. Jõuliste ja osavate kangiliigutustega on peagi akna äärislauad nii toa kui õue poolt seinapalgi küljest l

Seoses äsja läbielatud isiklike kogemustega otsustasin häid lugejaidki valgustada probleemistiku osas, mis seondub koduakende vahetamisega. Puitraamidega aknad on teatavasti hubased ning õhku ja niiskust läbilaskvad. Samas just viimane asjaolu, nagu ka tõik, et need on valmistatud bioloogiliselt lagunevast materjalist, saabki puitakendele lõpuks saatuslikuks. Kuidas ära tunda, et käes on aeg aknavahetuseks? akent avades tunned ärevust, kas saad selle pärast korralikult kinni akent avades tunned ärevust, kas see jääb püsima ühes tükis sa ei julgegi akent avada, sest tead, et see ei püsiks ühes tükis aknaraamide ülevärvimine ei suuda enam oluliselt parandada akende välimust su merisiga on üritanud korduvalt põgeneda suletud akna kaudu, aga peaks selleks veel pisut alla võtma toas akna all istudes võid suvel nautida mahedat tuuleõhku toas kasukata akna all istudes võid talvel kopsupõletiku saada talvel saad akende sisepindadel imetleda rikkalikke jäälillemustreid need ei taha kaduda ka ah

Täna algas Fukuokas Kyushu Basho . Makuuchis astus äsja juryost maegashirasse tõusnud sekitori Baruto dohyo 'le esimeses paaris, tehes suurepärase taichi-ai , haarates Kasuganishikil mawashist ja sooritades kindla yorikiri . Üllatuseks oli samas yokozuna Hakuho allajäämine yorikiriga Sadogatake heyasse kuuluvale rikishile , komusubi Kotoshogikule (alias Kazuhiro Kikutsugi). Ehk siis - läheb jälle lahti! Jaapani profisumo suurturniirid - bashod - toimuvad 6 korda aastas ja 15 järjestikusel päeval. Seega saab sumosõber tunda meeldivat ärevust kokku 25%-l hommikutest, asudes kas jälgima striimi Jaapani sumoliidu Nihon Sumo Kyonkai kodulehelt või siis kasinama püsivuse korral (nt siinkribaja) tutvuma teiste sumohuviliste kommentaaridega kas Delfi sumorubriigis või Sumofoorumis . Ja selleks on neil (sõna otseses mõttes) üpris kaalukas põhjus. 23-aastane, umbes 170 kg kaaluv ja 197 cm pikk Eesti noormees Kaido Höövelson ehk Baruto ('baltlane') on ühena vähestest eurooplastes

Hiljaaegu sattusid minu kätte kentsakad väikseformaadilised raamatukesed, autoriks saladuslik Lemony Snicket ja üldpealkirjaks Sari õnnetuid lugusid . Pärast esimeste kolme läbilugemist võtsin kätte ja hankisin raamatukogust ka ülejäänud kaks, mis seni eesti keeles ilmunud on. Kokku koosneb sari aga lausa kuraditosinast loost, millest 3 esimest kajastuvad mitmele Oscarile kandideerinud (ja minu poolt veel vaatamata) filmis , kus kurja kangelast mängib Jim Carrey. (Kahtlustan, et see karakter sobib talle nagu valatult.) Lühidalt öelduna on raamatusarja peategelasteks kolm õnnetul kombel orvuks jäänud last, kes igas osas satuvad uude paika, kus neid varitsevad kõikvõimalikud õnnetused ja katsumused, iseäranis aga laste pärandust jahtiv õel ja riukalik krahv Olaf oma kaabakliku kambaga. Igas loos tuleb nutikal leiduril Violetil, entsüklopedist Klausil ja nelja peitelterava hambaga beebi Sunnyl hirmsate olude ja ignorantsete kõrvaltegelaste kiuste leida viis krahvi paheliste plaanide nurj

Südamlikud tervitused kõigile arvukatele fännidele , kes on pikisilmi oodanud, et ma oma keniaalseid mõtteid ka laiema üldsusega jagama hakkaksin! Nüüd ongi kätte jõudnud päev, mil propsis liitub kümnete miljonite blogijate väärika perega. Miks siis sedasi juhtus? Siin tuleb süüdistada head kaasblogijat webxani , kes oma blogis mindki korduvalt on meeles pidanud. Kaua sa, hing, ikka tegevusetult kannatad taolist asja??? Teine põhjus on muidugi ka: aeg-ajalt tekib ju toredaid ja kavalaid mõtteid, mis ühelt poolt vajavad enda tarbeks fikseerimist ja mida ehk kellelgi oleks huvitav kaasa mõlgutada. Olen läbi aastate vahelduva eduga püüdnud pidada nii paber- kui e-päevikut, aga iseendaga diskuteerimine muutub paratamatult ühel hetkel nüriks ja igavaks. Samas, et ma üldjuhul ei tavatse pidada plaani revolutsiooni või terroriakti korraldamisest, ei tohiks mu vastne blogi ka ühelegi isikule ega organisatsioonile suurt peavalu tekitada. Nii et las ta siis sündida! Miks mõttesahver ? Eeskät