Aknavahetus II

Niisiis, kui pikk ning valulik moraalsete ja verbaalsete võitluste ajajärk on õnnelikult üle elatud, saabub viimaks kõigi kannatuste lunastus töömehi sisaldava valge kaubiku näol. Seda küll vaid ideaalis, sest IRL selgub pigem, et üks kahest mehest, olgugi kaine peaga väga hinnatud aknameister, on paraku jällegi tsüklisse langenud ja nii tuleb tema noorukesel kõhetul paarimehel kogu raske töö üksi ette võtta. Mispeale tellijal, kes oli kujustanud midagi laadis "Appi tuleb stiilne viisik", karp korraks lahti vajub.

Siiski ilmutab see kõhetu nooruk üllatavat südikust, tassides kaubikust välja oma tööriistakastid, sõrgkangi, sae ja muu atribuutika. Sel hetkel pole kellelgi kodusolijaist veel aimugi, mida vaene poiss nonde karmide riistadega peale suudab hakata. Aga kohe toimuma hakkav annab siiski märku, et noormees ei seisa sellise väljakutsega vastakuti mitte esmakordselt. Jõuliste ja osavate kangiliigutustega on peagi akna äärislauad nii toa kui õue poolt seinapalgi küljest lahti sikutatud! Järgmisena leiab aset akende hingedelt äratõst (kui need muidugi lasevad end ühes tükis liigutada - teisalt, eks killud toovadki mõne meelest õnne), et siis juba aknaava laudade ehk "aknapõskede" kallale asuda. Nonde eemaldamine saab alguse ühe "põse" läbisaagimisest, misjärel tuleb taas mängu kang ning paariminutilise sikutamise ja väänamise tulemusena ongi aknaava tühi nagu viimati 60 aastat tagasi, maja ehitamise kuulsusrikastel päevadel. Kusjuures, aknapõskede eemaldamisega kaasneb alati teatav põnevus, sest iial ei tea, mis võib ilmneda. Mõningaid võimalusi:

• puhkeb jõuline krohvivaring, sest kaob tõke aastakümnetega pulbristunud (eriti kui sündmuskoht paikneb raudtee ääres) krohvi ja raskusjõu vahelt
• ilmneb, et aknaava ääristavad palgid ja lauad on mitmesugusel määral langenud mükoloogilise rünnaku ohvriks
• paljastub äärmiselt põnev soojustusmaterjal, näiteks muistne metsasammal (kui maja on ehitatud vaesel sõjaajal), takk või pulbriks pudenev klaasvatt, mida otsekohe endale ogaliste pilvedena kopsu tõmbate
• paljastub hiiglaslik sipelga- või termiidipesa (kui elate lõunamaades) ja ilmneb, et kogu sein on seest õõnsaks järatud
  
• paljastub seina sisse peidetud luustik või tsaariaegseid kuldmünte sisaldav riidenutsakas
• rakendage oma fantaasiat!

Kui see tööjärk on edukalt seljataga, tabavad ruumisviibijaid sõltuvalt aastaajast mitmesugused tülikad loodusnähtused, näiteks lumesadu või tormituuled. Taolisel puhul tasub välja otsida kasukad, mütsid ja käpikud, ühtlasi on tarvis aknaava täita uue aknaga. Ja ennäe: kõhetu nooruk sukeldubki vapralt kaubikusse, naastes peagi, süles plastaken, mis mõjub temast tükk maad kogukamana. Hakatuseks kinnitab ta akna igasse külge nurkrauad, mille otstarbeks osutub olema akna kinnitamine seina külge. Aken fikseeritakse esialgselt aknaavasse (mis on aknast märksa suurem) kavalate kiiljate plastvidinate abil, sellele järgneb mitu minutit sihtimist-rihtimist ja reguleerimist vaaderpassi abil, misjärel haarab töömees kotist kruvipüstoli ja kinnitab akna nurkraudade abil tsirr-tsirr seina külge. Samas haigutavad kõigis külgedes akna ja seinte vahel jätkuvalt avarad vahed, mis akna funktsionaalsuse külmatõkisena tõsisesse ohtu seaksid. Kuid sellegi vastu leidub noormehel rohi - lagedale kraamitakse pudelid montaaživahuga, millest valju visinaga kollane kört pragudesse sööstab. Ja ongi aken ees! Järgnevalt on tarvilik veel toppida prügikotti põrandat katvad ajaloolise soojustussambla lademed ja muu rämps ning kuhugi ära tassida eest kistud raamid-põsed. (Selleks tasub rakendada mõni siiani tülikalt kõrval kiibitsenud sugulane.) Seejärel ongi aeg siirduda järgmise akna kallale.

Ühe taolise tsükli peale kulub keskmiselt kolmveerand tunnikest. Sellisel viisil jätkates edeneb aknavahetus lausa ludinal, eriti kui kõhetule noorukile saabub abiväge tema märksa kogenuma ja tüüakama ülemuse näol. Nüüd saab sujuvat asjadekulgu takistada vaid mõni ekstreemne juhtum. Ja ega see üldjuhul tulemata jäägi, näiteks avastuse näol, et tootmistsüklisse on kusagil lipsanud kala ning kolikambri aken on millegipärast saanud 10 cm tarvilikust kitsam ja 5 cm kõrgem. Samas ei kaota vilunud aknamehed sellestki pead, vaid kõhetu nooruki ülemus suundub autoretkele, naastes peagi toeka prussijupiga, mis pikuti aknaava äärde kinnitatakse. Seejärel tuleb kirvega õhendada ka aknaava kohal lasuvat palki, et pärast õnnestuks pisut vahtugi akna ja palgi vahele plögistada. Kõik see tähendab küll, et kolikambri akendele kujub 3 korda kauem aega kui ülejäänutele, aga mis sellest!

Lõpetuseks ja "magusroaks" võiks üldjuhul jätta väikeaknad, näiteks käimla ja sahvri omad. Millegipärast kipuvad küll just need endist kujutama ekstra kapitaalseid ja toekaid tarindeid, millest jagusaamine nõuab noorukilt viimaste jõuvarude kokkuvõtmist. Ühtlasi eeldab sahvriaknani jõudmine kardetavat turnimist redelil, kõiksugusest majakraamist lookas riiulite kohal. Aga needki raskused on õppinud meeste jaoks hõlpsasti ületatavad.

Kui kõik aknad on kenasti paika säetud, jõuab järg aknalaudade ja -plekkide kätte. Esimesed surutakse esmalt servapidi aknaraami vahele, misjärel kinnitatakse nii ülevalt kui alt montaaživahuga. Et aknalaud lõppkokkuvõttes kenasti loodi jääks (mitte paisuva vahu survel viltu ei kerkiks), tõkestab töömees laua liikumise ülaltpoolt kahe kruvi ja puitklotsi abil. Aknaplekkide paikapanek eeldab mõningaid mõõtmisi, pleki lõikumist ja painutamist, sobitamist ning vahutörtsatusi. Kui ka lauad-plekid on oma õige koha leidnud, pakivad mehed oma varanduse kokku ja sokutavad su nina alla paberi, millele alla kirjutades kinnitad, et oled töö vastu võtnud. Igaks juhuks tasub enne seda kõik uued aknad ka üle vaadata ja veenduda, et nood kerge käelükke toimel oma kohalt ei lahku. Seejärel on sünnis mehi südamlikult tänada ja neile sõbralikult järele lehvitada.

Kohe pärast töömeeste lahkumist osutub talvehooajal möödapääsmatuks kõigi ahjude ja pliitide küttepanek, mis on ühtlasi uutele akendale esimeseks tuleprooviks. Kui ühekordne ahjutäis suudab toa temperatuuri kergitada üle 20 kraadi, võime järeldada, et aknavahetus läks asja ette. Samuti on nüüd tarvilik puhastada kogu "võitlustanner" kõikvõimalikust sodist ja lapiga üle käia, misjärel võib jõulisemad kodakondsed kamandada mööblit tagasi tõstma. (Vähem jõulised võiksid sellal tegeleda surmani ärahirmutatud kassi voodi alt väljameelitamisega.)

Nii saabki keskmine eramu endale vastsed vaateavad kõigest ühe päevaga. Kuid sellega pole mured veel kaugeltki murtud: kogu eelnevas osas kirjeldatud menetlus vajab kordamist seoses uute akende sise- ja välisviimistlusega! Aga sellest kirjutan ehk millalgi edaspidi.