Riia loomaaed

Kahepäevase sõprade-sugulaste seltsis ette võetud Läti-tuuri haripunktiks oli siinblogijale kui loodushuvilisele persoonile Riia loomaaia külastamine. Järgnevalt üritangi sellele sümpaatsele asutusele veidi promo teha. :)

Riia Loomaaed (Rigas Zoologiskais dārzs) asetseb kompaktsel 20-hektarilisel alal hiigelsuure linnapargi - Meža parki (Metsapargi) servas. Sinna pääseb kesklinnast hõlpsasti trammiga. Zoopark avati juba aastal 1912, seega on tegu Baltimaade vanima loomaaiaga. Praegu eluneb seal rohkem kui 3000 isendit ligi 500 liigist. Loomaaeda külastab aastas 250-300 000 inimest. Maist septembrini on loomaaia kassa avatud 10-18, oktoobrist aprillini 10-16. Täispilet maksab 3,5 latti, tudengitele ja pensionäridele on soodustus.

Erinevalt kiiresti arenevast ja laienevast Tallinna loomaaiast on Riga Zoo kui vanem ja väärikam asutus juba märksa enam "paika loksunud". Siiski on ka nemad oma territooriumi 1990-ndatel laiendanud ja kavandavad lähiaastatel veel elevandimaja ehitamist koos juurdekuuluvate aedikute, basseinide ja muu atribuutikaga.

Loomaaiakülastaja leiab kõhumurele leevendust nii kohviku, jäätise- ja hotdogiputka kui mõne väiksema nännimüügi-lauakese abil. Samas spetsiifilisi loomaaia-suveniire ja infobuklette vähemalt minu silm ei tabanudki (Tallinna loomaaias leidub neid teatavasti laias valikus).

Kui püüda veel võrrelda kaht naaberpealinnade loomaaeda, siis Tallinna oma üheks märksõnaks võikski ehk olla avarus, samas kui Riia zoopark mõjub kompaktsemana. Seda isegi hoolimata asjaolust, et Riia loomaaias puuduvad Veskimetsa üheülbalised maotud puuriread - riialased on iga liigi jaoks sisse seadnud omalaadse ja hubase elupaiga. Liigirikkuse ja erinevate seltside-sugukondade esindatuse osas jääb Riia loomaaed Tallinna omale tugevasti alla, aga on seda hoolikamalt panustanud olemasolevate liikide valikule, eksponeerimisele ja loomadele heade elutingimuste tagamisele.

Riia loomaaia üheks tõmbenumbriks on hästi läbimõeldud troopikamaja, kuhu viib koopalaadne saladuslikuna mõjuv sissepääs. Pika, temaatiliste kahhelkivi-pildikestega palistatud koridori läbimisel avaneb külastajale esimene ruum, kus basseinides ujuvad troopilised kalad ja kilpkonnad ning terrariumis lösutavad ülipikkade lõugadega gaavialid. Järgmised ruumid sisaldavad uusi üllatusi imepäraste troopikakonnade, varaanide, madude ja putukate näol. Vahvat vaatlemist pakub kavalasti eksponeeritud klaasseintega "sipelgariik". Viimaks jõuab troopikamaja külastaja hämarasse ruumi, kus asjatavad mitmesugused vihmametsa elanikud. Siin on tarvis tükk aega oodata, kuni silmad eripärase valgusega kohanduvad ja midagigi seletama hakkavad. Misjärel ilmutuvad lummatud külastajale leemurid, närilised ja muud põnevad tegelased. Troopikamajja sisenedes on tark endalt pealmised "vatid" maha koorida, kuna sealne sisetemperatuur on tubli 30 kraadi (nagu ühes korralikus selvas olema peabki).

Muude vingete ja unikaalsete vaatamisväärsuste seas võiks veel esile tõsta:

• Kaelkirjakumaja - huvitava arhitektuuriga pilkupüüdev kõrge hoone sisaldab kaht hiiglaslikku vanalooma ja nende "tillukest", kõigest 3 m kõrgust "varssa". Loomadel on soovi korral võimalik viibida ka avaras väliaaedikus.
• Tiigriaedik - avar loodusliku ilme ja klaaspiiretega ala pakub mõnusat äraolemist reipale tiigripaarile ning mugavat (istepingid) ja põnevat vaatlusvõimalust loomaaia külastajatele - kõik see moodustab valuliku kontrasti Tallinna loomaaia tiigrite armetute elutingimustega puurivarbade taga.
• Lõvide aedik - on tiigrite eluasemest veidi kitsam ja "kõrbelisema" üldilmega, seda asustavad eakas ja lahja isalõvi ning tema krapsakama moega kaasa.
• Jõehobude ala - üsna suurt ja räpast (viimane asjaolu on neile loomadele väga meeltmööda) basseini ja selle "kallast" asustab kaks jumitut ja ülipaksu hiid-hippopotaami, kes tegelevad eeskätt õgimise, mõnusa lebotamise, õõvastavate hiidhaigutuste sooritamise ja tohutute väljaheitelaadungite lisamisega niigi läbipaistmatusse veekogusse. Aga muidu on nad ääretult vahvad ja mõnusad loomad. :)
• Flamingotiik ja -maja - paiknevad sissepääsu lähedal, võludes esmakülastajat kohe dekoratiivse elamusega kaht liiki (ja erineva punasus-astmega) graatsiliste lindude esituses, kes eelistavad hoiduda liigiti gruppidesse.
• Pelikanitiik - Riia loomaaia pelikanid on väga lustlikud ja aktiivsed, pidades lakkamatult noka-duelle ja mängides "sõbra pea allakugistamise" mängu.
• Surikaadiaedik - pakub külastajale lummava elamuse ülivilgaste ja -nunnude kollektiivse eluviisiga loomakeste poolt, kes tegelevad hullamise, imearmsa tagajalgadele tõusu ja hüperinnuka, ent tulutu kaevumisega muredasse liivapinnasesse. Kui aga loomaaiatädi avab siseruumi ukse, mille taga ootab puuviljalaadung, on viimne kui üks surikaat hetkega vaateväljast kadunud.
  
• Hiidkilpkonnade terraarium - klaasseinaga väliterraarium sisaldab kaht vähemalt sajakilost jumitut kilbikandjat, kes raugelt lebasklevad või tähtsal moel ringi tatsavad.
  
• Akvaarium - sinna me sedakorda kahjuks ei jõudnudki, aga pole kahtlust, et järgmisel korral väärib ka see külastamist.

Riia loomaaed ei paista silma erilise sõraliste ja kabjaliste küllusega (teatavasti on neile rühmadele spetsialiseerunud meie Tallinna zoopark). Samas leiab külastaja sealt Tallinnas esindamata sebrad. Eesti pealinnaga võrreldes samuti veidi kitsam kiskjate valik pakub aga avarates aedikutes mitmeid haruldusi, nagu näireks polaarrebased, koiotid ja grislikarud. Lindudest väärivad lisaks eelmainitutele tähelepanu mitmed huvitavad kured, samuti kondorid. Külastajaid ootavad ees ka suured rauged kängurud, Lõuna-Ameerika hiidnärilised kapibaarad, puise eluviisiga (väike)pandad, lakkamatult ringimöllavad pärdikud, saledad troopikasead kaeluspekaarid, tokerdunud põhjapõdrad, veelgi enam tokerdunud kaamelid ja veel paljud looduskaugele külastajale ehk pisut vähem atraktiivsed, ent siiski äärmiselt väärikad ja olulised loomaliigid.

Kokkuvõttes tahaksin Riia loomaaia külastamist soojalt soovitada igale end loodushuviliseks pidavale ja Riia-reisi plaane pidavale isikule. Aga veelgi paremini on too visiit näidustatud loodusega vähe pidet omavale blogilugejatele, kuna liigiomases keskkonnas mõnusasti oma loomuliku elutegevust nautivate aktiivsete, heatujuliste, terve ja priske välimusega loomade jälgimine võib ka kõige paadunumasse tehnokraadist linnainimesesse looduspisiku istutada. Meie kappasime loomaaia läbi umbes 4 tunniga, aga õigupoolest tasuks seal võimaluse korral veeta terve päev. Nõnda on võimalik siin-seal ka pikemaks ajaks maha istuda, et põhjalikumalt süveneda mõne oma lemmikliigi tegemistesse. Või siis nende eluaseme juurde hiljem tagasi pöörduda, kui loomad satuvad eeldatava külastaja lõbustamise asemel parajasti taamal oma asju toimetama.