Usklikkuse plussid ja miinused

Algne tekst: 07.09.2009. Täiendatud 08.01.2023. 

Käesolevat lugu asusin kirjutama eeskätt tutvustamaks paarile heale püsilugejale enda suhtumist usku ja usklikesse, aga olen üritanud pakkuda ka laiemat üldistust. Usklikkuse all pean silmas mingi religiooni pühendunud järgimist, sh selle pühakirja, põhidogmade ja rituaalide sisemist omaksvõttu ning siirast püüdu elada vastavuses usu põhimõtetega. Niisiis, siiral usklikkusel leidub minu silmis nii häid kui halbu külgi. NB! Neid sõnastades olen lähtunud teaduspõhistest, praktilistest argumentidest, mitte hinge põrgutulest päästmisest vms. Iga üksikjuhtum kujutab endast plusside ja miinuste teatavat kombinatsiooni. 

  Plussid

• Konkreetne maailmavaateline alus elule, elu mõtte leidmine – ei pea aega ega energiat kulutama vastavatele otsingutele.
• Kindel usk palve jõusse ja jumalikku abisse pakub hingerahu, vähendab stressi, on moraalseks toeks rasketel aegadel – kokkuvõttes suurendab subjektiivset heaolu.
• Usupõhimõtete ja/või seesmiselt tajutava "jumala juhtimisega" kooskõlalise eluviisi ja tegevuse („Jumalariigi töö“) õigsuse tajumine lisab enesekindlust, suurendades ettevõtmiste õnnestumise tõenäosust, läbilöögivõimet ühiskonnas.
• Usk hauatagusesse ellu ja „õigete õndsusesse“ vähendab või kaotab surmahirmu, muudab julgemaks ja vapramaks, tugevdab minapilti ja tõstab enesehinnangut.
• Usk patuste karistamisse, Põrgusse aitab paremini taluda maailmas kogetavat kurjust ja ebaõiglust.
• Tihe, hooliv ja toetav suhtlus (osadus) kaasusklikega edendab indiviidi sotsiaalset heaolu, tõstab enesehinnangut, pakub kuuluvus- ja turvatunnet, maandades tervist kahjustavat stressi, toetades tervislikke praktikaid ning nii vähendades haiguste riski ja pikendades eluiga.
• Usk palve jõusse ja jumalikesse tõotustesse tervenemise kohta toimib efektiivse platseebona, tõhustades organismi immuun- ja reparatsioonisüsteemide tegevust ja aidates seeläbi kaasa tervenemisele. Seda isegi siis, kui palvele ei järgne imelist tervendamist Jumala poolt.
• Pühakirja käsud, keelud ja soovitused mõjuvad distsiplineerivalt, aidates vältida ennast ja/või teisi kahjustavat käitumist.
• Korrapärane religioossete rituaalide järgimine „lisab elule pidet“ – struktureerib aega, mis lisab elule stabiilsust, turvatunnet, edendades taas psühholoogilist heaolu.
• Teatud juhtudel võib usku pöördumine olla otseselt elupäästev, "rebides" inimese välja raskest depressioonist, alkoholismist, narkosõltuvusest või kuritegelikust maailmast, aidates tal leida hingerahu ja elutahte ning oma elu rööpasse saada, vahel asudes teisigi endisi saatusekaaslasi tõhusasti aitama. Selliseid kohati väga dramaatilisi näiteid kohtab kristlastega suheldes või kristlikus kirjanduses / meedias väga palju. Eestis esindab usu seda aspekti Lootuse Küla.
• Erisugused eneseteostuse võimalused: abivajajate aitamine, ürituste korraldamine, osalemine laulukooris jne.
• Vaimne, hingeline, sotsiaalne jm areng läbi meditatsiooni, mõtiskluste, vaimuliku kirjanduse lugemise, arutelude, teiste teenimise jne.

Eelnevast tulenev psüühika ja eluviisi stabiilsus, eneseteostus, kõrge subjektiivse heaolu tase ja positiivne minapilt vähendavad riskikäitumist, destruktiivsust, sõltuvuste ja haigestumise riski, suurendavad keskmist eluiga. Seetõttu on usklikkus oma positiivses / konstruktiivses vormis ühiskonnale kasulik ja aitab enamasti ka indiviidil oma potentsiaali tõhusalt avada.

Miinused

• Enese allutamine usudogmadele, mis piiravad iseseisvat mõtlemist ning on sageli irratsionaalsed ja iganenud; samas on neis kahtlemine usukogukonna ja selle juhtide poolt üldjuhul taunitav ning sageli ka karistatav.
• Seeläbi individuaalse arengupeetuse, taandarengu oht; liigne konservatiivsus, soovimatus kaasa minna vajalike ühiskondlike muutuste, uuendustega, nende hukkamõistmine ja takistamine, sh teaduse ja teaduspõhise meditsiini vaenamine.
• Religioossed uskumused põhjustavad konflikte materialistliku (või valdavalt muu-usulise) ühiskonnaga – nt koolihariduse, ametikohustuste täitmise, riigi seaduste järgimise osas): abort, evolutsiooniõpetus, vaktsineerimine, armeeteenistus, hingamispäeva pidamine, eutanaasia, vereülekanne ja organite siirdamine, keha kinnikatmine, abieluväline seks, jpt. 
• Sageli on usufanaatikutele omane agressiivne hoiak uskmatute või "väärusuliste" oponentide suhtes, mis võib viia vägivalla või isegi sõjani. Ajalugu on täis näiteid usulisel ajendil puhkenud sõdadest jm vägivallaaktidest. Tänapäeval seostuvad need peamiselt islamiga, mõned sajandid tagasi olid aga väga iseloomulikud ka kristlusele.
• Loomuvastased käitumispiirangud seoses vastava usu moraalikoodeksiga, käskude ja keeldudega (kohati äärmuslikud piirangud nt toitumisele, seksuaalsusele) - võivad põhjustada alateadlikke pingeid, füsioloogilisi ja psühhosomaatilisi haigusi ning väärastumusi (nt katoliku preestrite lastepilastamine).
• Teatud praktikad ja uskumused võivad tekitada otsese ohu elule ja tervisele (tavameditsiini ravivõimalustest, vaktsineerimisest või vereülekandest keeldumine, „lihasuretamine“ jms).
• Surve järgida ajamahukaid, küsitava väärtusega rituaale, mis takistavad ühiskonna- ja pereelu, loomulikku eneseteostust (nt jäik hingamispäeval töötamise keeld osal kristlastest ja juutidest, moslemite ramadan ja kindlad palveajad, juutide koššer-reeglistik jm).
• Suhtlusringi piiratus – sageli välditakse „ilmalike“ või „väärusklikega“ lävimist, äärmuslikul juhul viib see ühiskonnast ja/või perest võõrandumiseni, nagu näiteks Jehoova tunnistajatel, selliste end isoleerivate usukogukondade puhul on ka risk ühiskonnale ohtlikuks sektistumiseks.
• Sageli surve annetada raha (kümnis) või teha tööd koguduse heaks – kaasneb kuritarvituste oht mõjuvõimsa ebaeetilise usujuhi või -organisatsiooni poolt. Suur osa usuühinguid on varjatult ülikasumlikud äriettevõtted.
• Fundamentalistlike usulahkude puhul võib intensiivne mõjutamine („ajupesu“) tuua kaasa tõsiseid isiksuse hälbeid, mis võivad päädida (sageli sihilikult esilekutsutud) äärmusliku käitumisega (agressioon teiseusuliste suhtes, suitsiiditerrorism, mass-enesetapud jms).
• Ühiskonna manipuleeritavus: pühendunud usklikuks kehastuva omakasupüüdliku poliitiku, usujuhi, ärimehe jm võimukandja tegevuse suhtes kaob usukeskses ühiskonnas sageli kriitikameel (nt paavstid, presidendid). Heaks näiteks on praegu Venemaal toimiv õigeusu kiriku ladviku ja riigivõimu väärastunud sümbioos mõlema mõjuvõimu kasvatamiseks.
• Mitme usundi puhul hirmu, alaväärsus- ja süütunde kunstlik õhutamine (patusus => Jumala karistuse, põrgusse sattumise oht) – põhjustab pidevat stressi, kartlikkust, alandlikkust ja äärmist kuulekust usujuhtidele.
• Oma järglaste paratamatu kallutamine järgima sama usku, takistades nende loomulikku arengut ja iseseisvat eneseteostust.

Seega sai plusse ja miinuseid ligikaudu võrdselt, ja eks näeme ka igapäevaelus ja uudiste kaudu, kuidas usk võib avalduda nii positiivses kui ka negatiivses võtmes. Osa probleemidest on kindlasti seotud usundite tekkeloo ja vanusega - piibliski on nüüdisaja uskliku jaoks päris palju aegunut, mille sõnasõnaline järgimine kaasajal pigem häda kaela tooks.  Võib küsida: kas ükski suurtest religioonidest suudab oma traditsioonilisel kujul vastata kaasaegse, demokraatlikus, pluralistlikus, sallivas, globaliseerunud ühiskonnas elava inimese ootustele ja arenguvajadustele? Ehk oleks moodsale inimesele vaja uut ilmutust (mida nt mormoonid ja New Age on üritanudki pakkuda)? Siiski, ka enam kui millenniumivanustel põhiusunditel on 21. sajandil järgijaid miljardites. 

Hindamaks usklikkuse summaarset mõju inimesele, tuleks iga juhtumit käsitleda eraldi. Olulisteks kriteeriumideks oleksid siin näiteks:

• uskumuste ja moraalikoodeksi tõhusus (kas toetab või pärsib eneseteostust, arengut indiviidina, suhteid, üldist eluga toimetulekut);
• uskliku psühholoogilise, sotsiaalse ja füüsilise heaolu tagatus;
• isikliku mõtte-, sõna- ja tegevus-(valiku)vabaduse tagatus;
• aktiivse, avatud eluhoiaku soodustamine või pärssimine;
• suhtumine teiseusulistesse ja uskmatutesse, sh oma peres ja lähikonnas.

Kui usk inimest silmnähtavalt aitab ja arendab, hüüdkem halleluuja, ent need, keda väärdunud usk pärsib ja alla kisub, tuleks usuikkest vabaks aidata.