Jälle mudas

Niisiis, juhtuski see, mida võis karta. Eesti pudenes eurorongilt taas enne lõppjaama jõudmist. Tagantjärele võiks muidugi targutada, et pidanuksime ikka Iirise, Birgiti või Rolfi saatma, VAAT SIIS... Aga on, nagu on - vähemalt sai nüüd ka pulli-formaat ära proovitud. Järgmisel korral lähetab Eesti vast jälle korraliku laulu. Ja olen kindel, et ühel päeval paistab päike ka taas meie õuele.

Veidi ebasoodsalt juba kolmandana etlema pidanud Kreisiraadio mõjus laval väga mõnusalt ja koomiliselt, kusjuures Peeter Oja häälest ära olek tundus "kunstilise tervikuga" suisa kokku sobivat. Aga ilmselt siis ikkagi ei saadud piiri taga meie naljale pihta. Seda kinnitavad ka saalist kostunud buuuu-hüüded. Väikese lohutusena tabas sama saatus ka Iiri kalkunitsirkust, mis ühelt poolt viitab, et ju siis polnud "konjuktuur" pilalugude jaoks soodne, teisalt aga võis protestihäälte pooleks jagunemine mõlemale saatuslikuks saada. Päris huvitav oleks kuulda saada punktisaake kohtadel 11...20.

Mida aga öelda teiste palade kohta?

Õigupoolest ei tahakski midagi kosta järgmiste riikide esituste teemal: Montenegro, Moldova, San Marino, Belgia, Aserbaidžaan, Sloveenia, Poola, Armeenia, Holland. Ok, aseritel oli küll võimsalt ülespuhvitud kostüümidraama, kuid kõrvadele suunatud pool ei kannatanud mingit kriitikat ega jäänud absoluutselt meelde. Belgial oli paari kommentaatori meelest tore kiiksuga etteaste, aga... Vat aastal 2003 oli neil tõeliselt stiilne väljamõeldud keeles lugu Sanomi, mis ka teenitult 2. koha sai. Seekordne mõjus paraku väga mageda ponnistusena. Mõnele meeldis kangesti Poola, mis minuga kohe üldse ei haakunud. Samad sõnad ka Armeenia kohta. Üllatusin tõsiselt kahe viimase finaalipääsu üle.

Nüüd pisut pikemalt ülejäänud paladest.

Iisrael oli välja toonud äärmiselt naiseliku hääle ja vähese juuksekasvuga noormehe, kelle tekitatud "lüürilised" lembehäälitsused, mida saatsid meelate tantsupoiste liigutused, minu küll sügavalt külmaks jätsid, ent osale publikumist siiski kuuldavasti peale olid läinud. Viimast kinnitab ka juudiriigi finaalipääs.

Norra lugu kõlas päris kõrvapaitavalt, kujutamata endast, tõsi, midagi erilist ja jalustrabavat. Selline kindlapeale töötav klassikaline lähenemine kenade naisterahvaste esituses, finaalis tugev "täitematerjal".

Iirimaa kalkuni-tolkam irvitas muidugi õelalt kogu püha ürituse peale ja mölises edasi veel pärast "laulu" lõppugi. Eks iirlastel viskas ka kopa ette viimaste aastate pidev põrumine muusikaliselt tugevate lugudega - sama lugu, mis meie puhul. Teisalt tehno-vahekäik kõlas üsna stiilselt. Finaalipääs polnud mõistagi kalkuni eluunistuseks.

Andorra diskoloo refrään oli, tuleb tunnistada, päris kaasahaarav ja meeldejääv, ehkki see pala liigitub kahtlemata iga vähegi elitaarsema arvustaja hinnangul täielikuks saastaks.

Bosnia esitus pakkus väga meeldiva üllatuse, arvestades nende kõiki eelmisi lamelugusid. Meile lavastati pisut pöörane külaromanss, peaosades romantiline vandersell ning temast kõrvuni sissevõetud puhvseelikus ja -soengus piiga. Laul jäi kõrva ka vahva meloodia ja huvitava arendusega, stiilis, mille teadjamad liigitasid indie-popiks. Kokkuvõttes vahva kiiksuga pala, tavakraamist selgelt eristuv. Miskipärast ei toodud küll lavale kukke, kes varemnäidatud videos rahulikult esitajate vahel ringi tuiutas. Loomakaitse nõuded vist. Sellegipoolest läks minu hääl just neile - kes oleks võinud arvata, et liitun tänavu ka "Balkani maffiaga"! :P

Soome tänavune raskemetall jättis võrdluses tunamulluse Lordiga märksa mahedama, et mitte öelda lahjema mulje. Samas piisas sellest finaalipääsuks - tõsi, seal neile erilist edu küll ennustada ei saa. Laupäevast üldpilti rikastab see "karvaste" meelislugu aga kindlasti.

Rumeenial oli tänavu taas armuballaad - sedakorda stiilne duett mahehäälse mehe ja veidi teravama tämbriga naise osalusel. Ei midagi liiga vaimustavat, aga siiski kena kuulamine. Mõõdukat edu neile finaalis! ;)

Venemaa suurstaar Dima Bilan minevat vaid võidu järele. No lubage kahelda! Lugu meenutas mulle pidevalt ja häirivalt mingit teist lugu. Dima aktsent oli samas kohutav, tekitades paiguti küsimuse, mis keeles ikkagi lauldakse. Iluuisutamise olümpiavõitja Jevgeni Pluštšenko kaasataidlemine oli süžeeliselt täiesti arusaamatu käik pelga PR sihiga. Ühesõnaga täielik jama!

Kreeka allapoole vööd sihtiv esitus on kahtlemata paljulubav ja ka lavastuslikult hästi väljamängitud pophitt, mis arvatavasti laupäeval esikuuikusse tõuseb. Mulle isiklikult see suuremat ei sümpatiseerinud.

Juba neljapäeval tuleb teine poolfinaal - elame-näeme, mida seal pakutakse. Ja vast saab mõni mulje ka operatiivselt blogisse toksitud!