Praazdnik!

Seekordne blogilugu koosneb põhiliselt otse kontserdi ajal kirjapandud reportaažist, millele on lisatud põgus lõppsõna.

Finaalkontserdi "avapaugu" lajatas mullune võitja Marija Serifovic üpris stiilse meesnaiste show eesotsas - etenduse mõte seisnes nähtavasti sugereerimises, et milleks on naistele üldse tarvis mehi, kui ka naised oskavad mehi kehastada (ja pealegi saavad mehed samuti isekeskis hakkama). Pole kahtlust, et suurele subgrupile Eurovisiooni publikumi seast läks selline sõnum oivaliselt peale.

Rumeenia - võistluse avas kena ja maitsekas ballaad sedapuhku silmnähtavalt heteroarmastuse ülistuseks võimsa häälega solistidelt.

Suurbritannia 48-aastane eks-prügimees kargas laval vägagi kõbusalt, esitades päris hoogsat ja rütmikat pop-pala, millel siiski näib puuduvat edulootus. Lihtsalt liiga tavaline meloodia selle võistluse tarvis, ja puudub ka päästev supershow. See lugu ununeb televaatajail kiiresti pompöössemate ja löövamate palade karussellis.

Albaania neiu olla eelnevale vastukaaluks tänavune noorim esineja, vaid 16. Talle meeldib muuhulgas oma ema aitamine. Ülimalt lüürilis-traagiline albaaniakeelne armusoig ei jätnud mulle poolfinaalis mingit muljet, kuid finaalis hakkas juba täitsa meeldima. Tütarlaps on ka väga hea häälega. Kiitust väärib panustamine eeskätt laulule, mitte tsirkusele.

Saksamaa 4 glamuurset-sätendavat "mitte-inglit" - kohalik versioon Spice Girlist - pakkusid stiilipuhta pop-tümaka päris "cachy" refrääniga. Siiski jäi esitus pisut tuhmiks ja staatiliseks - ilmselt ootab sakslasi koht kusagil pingerea keskel.

Armeenia 4 viimase aasta parim naislaulja Sirusho hüpitas laval kolme meest mustas idamaiste sugemetega pop-pala saatel. Mina nimetaksin sellist muusikastiili Türgi popiks. Ja see jätab mind üsna ükskõikseks. Lauljatibil polnud samas vigagi. Loo lõpus tehti laval ka tubli hirmkärakas.

Bosnia ja Hertsegoviina kerge kiiksuga õde-venda ja 4 väga mitmesuguses eas kuduvat pruuti sisendasid meile, et armastuses on võti, ja tegid seda jällegi väga veenval viisil. Nummi on selle etenduse kohta ehk kõige tabavam sõna. Aga pala on ka muusikaliselt väga huvitav.

Iisraeli kiiduväärselt kandva metsosopraniga noormees Boaz esitas veel ühe tuntud meesnaise - Dana Internationali kirjutatud ballaadi, saatjateks 5 meesiludustest imetlejat. Vahele oli pikitud ka idamaiseid rütme Kõrva see esitus ei kriipinud, aga minu lemmikute hulka ka ei tõusnud.

Soome pakkus eellauljatele ääretult suurt kontrasti karvaste hevimeeste kareda metal-palaga. Keevitamine algas vägeva tulevärgi saatel juba loo avataktidest ja jätkus jõuliselt lõpuni välja. Hea, et tõsiste heteromeeste ürgjõuline etteaste finaalis ka võimaluse sai!

Horvaatia tõi lavale tänavuse vanima esineja - 75-aastase krapsaka taadi. Nostalgilis-koomiline romanss kaasas huvitava instrumendina purgikellasid. Eriti pöördesse läks loo lõpuosa, kus taat kukkus kepiga vinüülplaate keerutama. Päris tore esitus kokkuvõttes, teistest selgelt eristuv.

Poola mehekahtlusega vesinikblond supertšikk Isis saab oma keelpillitibide poolt saadetava ballaadi eest üha kiita, aga mind ei suuda see lugu jätkuvalt üldse "taha haakida". No on ikka surmigav pala, vaatamata arranžeeringu hirmsale ülespuhvitusele.

Islandi "Eurobande" energilise kaunispoisi ja mesise blondiini jõuline diskotümakas päris meeldejääva refrääniga (See on mu elu - ei taha muuta midagi) võib lõpuks esikümnesse tüürida küll. Lavaesitus oli ka üle keskmise energiline ja hingestatud - ei jätnud ükskõikseks. Aga siiski pole see päris võidulugu.

Türgi tugevate etniliste mõjudega rokklaulu "Hull" esitas riigi kuulsaim rokkbänd. Türgi keel on ikka väga-väga imeliku kõlaga. Samas sobib rokkimiseks kaunis hästi. Teisel kuulamisel jättis lugu parema mulje kui esimesel. Eriti just refrään kõlas täitsa hästi ja jõuliselt.

Portugali tünjas primadonna olnud võitnud kohaliku Pop-Iidoli konkursi. Ei saa eitada, et lauluhääl on tal täitsa hea ja tugev. Mereemanda-lugu siiski mulle jätkuvalt mingit muljet ei jätnud. Seda uskumatum, et kohaliku ennustuse põhjal olnud see lugu lausa võidupretent nr 1. Siiski tore, et ka mitte just ideaalse keha ja näolapiga inimestele pakutakse võimalusi end estraadilaval näidata.

Läti piraadid panid põhirõhu laste sihtrühmale, kes usutavasti hoogsast, lõbusast ja vahvate mereröövlikostüümidega etendusest tõepoolest täit rõõmu tundsid. Iseasi, et hääletuse ajaks on enamus lapsi vist juba magama lähetatud. Loo lõpuosa "kaklusstseen" minu meelest küll väga hästi ei töötanud. Aga selle loo potentsiaali tervikuna ei saa siiski alahinnata. Vinge piraadishow, hoogne esitus ja mällusööbiv lihtne refrään peaksid koos töötama küll.

Rootslaste popdiiva ja 1999. aasta eurovõitja Charlotte seekordne lugu on Rootsi popmuusika parimate traditsioonide vaimus sündinud hitisugemetega pala. Millegipärast hakkas see mulle meenutama eelmainitud Dana Internationali omaaegset võidulugu. Pauerit on loos mitme tuhande vati jagu. Siiski jääb MIDAGI puudu ja esikohta Rootsi ei saa.

Taani soni ja traksidega kaunispoiss veenis oma energilise meesansambli saatel auditooriumi öö läbi häid aegu tähistama. (Ja küllap seda seal ühel või teisel moel ka tehakse.) Tegu on kahtluseta tugeva esinejaga, samas lugu läks teises pooles siiski pisut üksluiseks.

Gruusia pimeda diiva dramaatiline rahulaul töötas sedakorda minu jaoks paremini kui kahel eelmisel puhul. Positiivne, et üldise iizi peokraami kõrval ka tõsisemaid sõnumeid kuuleb. Mustkunstisugemetega kostüümidraama ja robotmeeste tants olid ka päris vahvad.

Ukrainat peetakse üheks peamiseks võidusoosikuks. Ei saa eitada, et meesteõgija moega solist Ani Loraki (Karolina) ja tema nelja tantsupoisi-hüpiknuku etteaste oli hoogne ja stiilne "tümakas", milletaolised lähevad massidele kindlasti peale. Küll mitte mulle, aga mida see ikka muudab.

Prantsusmaa algselt täiesti ingliskeelsesse kvaliteetlaulu oli rahva ja poliitikute survel lisatud ka tosinkond prantsuskeelset sõna. Laheda lisakäiguna olid kõik 5 taustalauljat muundatud videost meeldejäänud "karvanditeks", kusjuures solist Sebastian Tellier ise kurseeris uhkelt lavale golfisõidukis. Väga mõnus etteaste, aga kardetavasti masse taha ei haagi.

Kahjuks haihtusid äsjased meeldivad elamused kohe aserite äärmiselt koleda ja kriiskava loo tõttu. No on ikka ÕUDNE SAAST! Lisaks reostasid need pervarid lava, valades ühele naisterahvale kõhule verelaadset ollust. Wuihh!

Kreeka Kalomira demonstreeris kolme kuuleka noormehe peal veenvalt, et on ära jaganud salajase kombinatsiooni, mille abil mehed oma taktikepi järgi tantsima panna. Rõõmsa meeleolu ja rütmika-värvika lavashow krooniks on meeldejääv refrään. Rääkimata asjaolust, et Kalomira on vägagi võluv naisolend. Ehk siis edu valem peaks olema tabatud. Mitte minu lemmiklugu, aga ei imestaks üldse, kui see võidaks. Igatahes sümpaatsem kui Ukraina pala.

Hispaania eriti groteskseks tuunitud koomiku etteastet saatsid kohati kaunis kentsakate tantsunumbritega 5 kaunist napis kostüümis näitsikut. Ilmne pullilugu, kusjuures, paraku, stiilsem kui meie Kreisiraadio oma. Üldiselt ajuvabas tekstis mainiti ära enamik Hispaania rahvusvahelisi kuulsusi. Igatahes oli see mu Inglismaal resideeruva sõbra lemmiklugu.

Serbia oli lavale toonud noorukese Jelena - kohaliku superstaarisaate võitja. Ülivaimustunud auditooriumi vaimustuskahina saatel esitas ta Balkani rahvuslike sugemetega lüürilise armuballaadi. Kahtlemata oli tegu kogu õhtu ühe kõige musikaalsema etteastega. "Ärata mind püha Viituse päeval, et ma näeksin teda!" palus kaunis Jelena - ja rahvas oli sillas.

Venemaa oli välja käinud tubli pataka oma jumitutest naftatuludest, kaasates laulu riigi esihurmur Dima Bilani, megaprodutsent Timbalandi, plastmassist kunstjää, sellele uisklema olümpiavõitja Jevgeni Pluštšeno, ja seda kõike saatma Ungari tipp-viiuldaja miljon dollarit maksval Stradivariusel. Aga ka sellest jääb paraku väheks, sest lugu ise on üsna mage.

Norra blond Maria sobis suurepäraseltvõistlust lõpetama oma retrostiilis, ent meeldejääva refrääniga poplooga. Seitsmekümnendate parimaid pop-traditsioone esindaval palal võib ka täna leiduda koht nostalgialembeste fännide südames.

No nii, kõik veerandsada laulu on nüüd ette kantud ja algab hääletus. Samas on võitja täiesti ebaselge ja ennustamatu. Äkki Kreeka?

***********************************************************************************

Võitis hoopis Venemaa - nii kurvastav, kui see ka pole. Kaua pakkus neile konkurentsi Kreeka kaunis Kalomira, aga pidi lõpus ka teise koha Ukrainale loovutama. Mul on tunne, et Kreeka ja Ukraina väga sarnase kontseptsiooniga lood "sõid" tublisti üksteise punkte, mis võimaldaski meie idanaabril nii puhas vuuk teha. Näikse ka, et naftadollarite eest saab Eurovisiooni võitu osta küll. Ei tahakski selle võiduloo kohta enam midagi lisada, eks olen juba kommenteerinud ka.
Aga Venemaa jaoks kipub käesolev aasta juba üle mõistuse rõõmustavaks kätte: võitsid ju ka CSKA korvpallurid euroliiga, Peterburi Zeniidi vutimehed UEFA karika ja hokitiim kauaoodatud ilmameistri tiitli. Tõsi, eks tavalistele venelastele kulub ka hallis argipäevas taoline rõõmusüst ära. Eesti on Eurovisiooni võidurõõmu juba kogenud, Ukraina ja Kreeka ka. Palju õnne, venelased!

Said ka ilmsiks poolfinaalide tulemused. Ja mis ilmnes? Meie koduvabariigis palavalt armastatud huumorikollektiiv Kreisiraadio oli kogunud vaid 8 punkti ning platseerunud üldpingereas eelviimasele kohale, napilt debütandist kääbusriigi San Marino ette. Kusjuures 7 punkti saime Soomelt ja ühe Moldovalt. Ehk siis Eesti tänavune esitus ei töötanud ei muusikapala ega naljanumbrina mitte üks raas. Iiri kalkungi pani meile pika puuga ära. Pisut piinlik lugu, rääkimata kopsakast summast, mis tänavuse osaluse peale "magama pandi". Aga uuel aastal juba uue hooga, ja loodetavasti pisut rõõmsamate nootide järgi. :)