Philip Pullman - Tema tumedad ained

Eile õnnestus mul ära vaadata film, mida olin juba tükk aega sihtinud - Kuldne kompass (The Colden Compass). Mu huvi tulenes kinoloole ainese pakkunud briti kirjaniku Philip Pullmani teose lugemisest aasta-paar tagasi. Või õigupoolest lausa kolme teose, sest jutt käib fantaasiaromaanide triloogiast Tema tumedad ained (His Dark Materials). Konkreetse filmi aluseks on selle minu hinnangul Tolkieni, Rowlingu või Lewise loomingule sugugi mitte alla jääva koondteose avaosa.

Romaani Kuldne kompass (originaalis: Northern Lights) ülimalt sisutihe ja ladusalt kirjapandud tegevustik rullub läbi paralleelsete maailmade, millest igaüks on teisest pisut erinev. Nagu ka sealsed elanikud. Avaloo sündmuspaigaks olevas maailmas asub Teravmägedel inimkeeli rääkivate hiiglaslike sõjalembeste pantserkarude kuningriik, Soome kandis aga resideeruvad pikaealised ja võlutud puuokste abil taevalaotustes kihutavad naisnõiad. Tegevustiku alguspunkt Britannia on küllaltki sarnane meile tuttava saarega umbes 19. sajandi keskpaigas, välja arvatud transporti pakkuvad õhulaevad ja veel mitmed huvitavad tehnoloogiad.

Ent märksa huvitavama asjaoluna ei pesitse selles maailmas elavate inimeste hinged mitte nende kehades, vaid saadavad neid mitmesuguste loomade kujul. Igaühe hingeloom või teine mina - daemon - on temaga lahutamatult seotud - kui sureb selle omanik, siis hajub ka daemon. Laste daemonid suudavad võtta erinevate loomade kuju, täisikka jõudmisel kaotab daemon muundumisvõime ja jääb truuks kujule, mis kõige paremini peegeldab vastava inimese loomust. Daemon on ühtlasi inimese parim nõuandja ja abiline, kes aga ei saa "peremehest" eemalduda kuigi kaugele - see põhjustab mõlemale talumatut valu ja ängistust.

"Kuldse kompassi" peategelaseks on 12-aastane, äärmiselt iseseisev, julge ja otsusekindel tütarlaps Lyra Belaqua. Ta on üles kasvanud Oxfordi ülikooli Jordani kolledži linnakus õpetlaste järelvalve all, ent sellegipoolest leidnud pidevalt võimalusi seiklusteks ja vempudeks koos kolledži naabruses elunevate lihtrahvavõsudega, teiste seas mustlaselastega. Kolledži liberaalsete vaadetega juhatus on pingelistes suhetes Oblatsioonikomiteega - suuremat osa maailmast dogmade ja mitmesuguste sanktsioonide toel valitseva hirmuäratava usuorganisatsiooniga.

Loo sündmustik hakkab hargnema seoses Lyra onu ja eestkostja, aristokraatliku polaaruurija ja seikleja lord Asrieli saabumisega kolledžisse, et anda teada mõistatuslikust avastusest, mis ähvardab kõigutada usujuhtide mõjuvõimu. Lyral läheb korda ära hoida onu mürgitamine Oblatsioonikomitee käsilase poolt. Pisut hiljem ilmub kolledžisse võluv ja mõjukas proua Coulter, kes juhib saladuslikke teadusuuringuid kaugel põhjamaalBolvangeris. Ta tutvub Lyraga ja meelitab tüdruku koos endaga reisile oma uurimiskeskuse, sse. Kolledži juhataja annab Lyrale kaasa haruldase ja saladusliku instrumendi - alethiomeetri ehk tõemõõtja (kuldse kompassi). Aga samal ajal röövitakse Lyra sõbrad Roger ja Billy salapäraste "krabajate" poolt. Peagi avastab Lyra, et pr Coulteri juhitavas uurimisasutuses tehakse hämaraid katseid Oblatsioonikomitee mahitusel röövitud lastega. Lyra ja tema daemon Pantalaimon põgenevad, et õnnekombel kohtuda laevnikest mustlastega, kes kavandavad retke põhjamaale lapsi vabastama.

Sellega on käivitatud haarav sündmustekeeris, mis viib Lyra kokku hiiglasliku pantserkaru Iorek Byrnisoni, kauni lapi nõidkuninganna Serafina Pekkala, aeronaut Lee Scoresby ja mitmete teiste põneva tegelasega. Ees ootavad põnevad seiklused ja ohtlikud katsumused, millest Lyra korduvalt pääseb tänu nutikusele ja luiskamisoskusele, aga ka erilisele võimele lugeda alethiomeetrit. Ühtlasi avastab ta üllatava tõe lord Asrieli ja Mrs Coulteri kohta.

Järgnevates osades Inglite torn (The Subtle Knife) ja Vaigust kiiker (The Amber Spyglass) jätkuvad Lyra ja tema uute sõprade seiklused mitmetes paralleelmaailmades. Ta kohtub meie maailmast pärit poisi Will Parryga, kellest saab tema lahutamatu kaaslane järgnevateks seiklusteks. Ühtaegu muutub sündmustik aina tõsisemaks ning läheneb otsustav heitlus maailmu valitseva vägeva ususüsteemi ja lord Asrieli juhitavate mässuliste vahel. Kaalul on nii elavate kui surnute saatus kõigis maailmades, ning ka Lyral ja Willil on täita tähtis ülesanne.

"Tema tumedad ained" ei ole sugugi pelgalt seikluslik lasteraamat, kuna sisaldab tugevat filosoofilist ja eksistetsialistlikku allhoovust. Pullmann astub Oblatsioonikomiteed kujutades üpris otseselt vastu katoliku kiriku mõjuvõimule ja ristiusule laiemalt, mis mõistagi on kaasa toonud usuringkondade pahameele. Rohkesti vihjeid leidub ka kvantfüüsikale ja psühholoogiale. Kohati on sündmustik tõeliselt kurb, samas aga sügavalt mõtlemapanev ja kaasahaarav. Kokkuvõttes on Pullmani loodud fantaasiamaailm üks parimaid, milles mul on olnud au viibida. Soovitan kõigile!

Kommentaarid

webxan ütles …
Tekkis küll huvi filmi vastu. Iseasi, kas see film ka siis sedavõrd köitev on, kui seda triloogiat ise lugenud pole. Näis.
propsis ütles …
Vaadata tasub igal juhul. Loodame, et selle aasta jooksul saab film ka DVD-ks kõrvetatud.
kass27 ütles …
Vat ei oska seisukohta võtta. Istekohta hoopiski mitte ;) Mida vanemaks saan, seda vähem huvitun pöörastest seiklustest. Mida ulmelisemad seiklused, seda kriitilisem olen. Filmi vaatamisest ei ütle ma muidugi ära. Pärast hea vaielda :D
webxan ütles …
Vastupidiselt kass27-le eelistan mina pigem just ulmet, millel on vähemasti 50% meie praegustele maailmast arusaamistele tuginev ratsionaalne selgitus.

Paljudes ulmefilmides on kogu see "ulme" ju ei midagi muud kui ettenägelik visioon peatsest tegelikkusest.

No kes oleks võinud uskuda, et tegelikkuses ka tulevad seinasuurused õhukesed ekraanid, millel on loomutruu pilt? Kas oleks võinud uskuda, et olemas saavad olla intelligentsed robotid? Või, tagatipuks, kes oleks võinud arvata, et mingite masinatega on võimalik taeva all lennata?!

Olin veel koolipoiss, kui protesteerisin jõuliselt suure "pettuse" vastu, kus ansambli solist laulis mikrofoni, mille juhe polnudki seina külge kinnitatud, vaid rippus õhus! Hiljem selgus, et see oli antenn. Tänapäevased mikrofonid on aga nagu vistrikud laulja suu juures.

Just ulmefilmist nägin ma esimesi mobiiltelefone ning lameekraaniga kuvareid jpm. Kõik need asjad ei olnud filmide ilmumise ajal veel laialt kasutuses ning tundusid kaunikesti absurdsed.

Seiklus on omaette teema. Muidugi on vahva vaadata, kuidas mõni mees seikleb läbipääsmatus džunglis ning pääseb napilt inimsööjate käest, endal pidevalt ARIELI-puhas ja triigitud valge särk selgas ja hambad säravvalged.
webxan ütles …
Muidugi unustasin ma laserkiired insener Garini hüperboloidist, hõljuksõidukid (nt mürsikutest kosmoses) ja miljon muud toredat näidet.
kass27 ütles …
Minu vanaemale meeldis heietada teemal: Küll minu elu ajal on palju asju juhtunud :D Eestisse tulid elekter, telefon, raadio ning televisoon; pesumasinad, autod, lennukid ja tont teab mis veel. No ja mis siis. Selleks, et elus püsida tuleb meil ikkagi taguda alumist lõuga vastu ülemist ja kere keskpaigas tekkiva pressingu puhul käiakse augu peal istumas :P
propsis ütles …
Siinkohal tahaksin kass27-le küll vastu vaielda. Heal tasemel teostatud fantaasia ja ulme mõjuvad proosalise argielu taustal vähemasti minule värskendavalt ja vaimukosutavalt. Tore on vahel teadvus irrutada siinsest reaalsusest ja sukelduda täiega mõnesse põnevasse ja teistmoodi reeglite alusel toimivasse maailma.

Kõneksolevas raamatusarjas leiduv atribuutika haakub tugevasti kvantfüüsika uusimate saavutuste ja hüpoteesidega. Nagu on viimasel ajal üha aktsepteeritavam ka paralleelsete multimaailmade idee. Muide, triloogia 2 jätkuosas liiguvad noored peategelased eri dimensioonide vahel erilise atribuudi - "maailmade noa" abil, millega Will maailmade "vaheseintesse" avasid lõikab.

Populaarsed postitused sellest blogist

Baruto

Avatar

Füsio(g)noomiast