Psii-fenomen?

Lühike faktoloogia

Aeg: öö vastu reedet, 27. juunit (1 ja 2 vahel).

Sündmuspaik: propsise tilluke üürituba Tartus, Kalevi tänaval.

Osalised: propsis (üksi toas, istumas diivanil laptopi taga).

Sündmuse kirjeldus: istusin diivanil ja uurisin laptopist süvenenult teadmata kadunud isikuid käsitlevat Postimehe veebilugu, vaatlesin kadunute fotosid ja mõtisklesin, milline võiks olla kellegi saatus. Äkitselt käivitus meetri kaugusel kapiserval iseenesest mu eelmise aasta sügisel soetatud akuga pardel Philips CoolSkin HQ7742. Võtsin pardli, vajutasin selle kinni ja saatsin sündmuse arvatava põhjustaja ära nii hästi, kui oskasin.

Arutelu ja tõlgendused

Juhul, kui sündmus reaalselt toimus, saab tegu olla kas ebatavalise kokkusattumusega (juhusega) või nn psi-ilminguga (paranähtusega). Esmalt vaadelgem ratsionaalselt ja materialistlikult lähenedes tõenäolisimana tunduvat juhuse hüpoteesi. Kõnealune pardel (ega ka teised pardlid) ei ole minu juuresolekul kunagi spontaanselt käivitunud. Samuti mitte muud kodused elektririistad, välja arvatud isa vana ülitundliku puutelülitiga kell-raadio, mis reageerib ilmselt ka väikestele voolukõikumistele. Eelmainitud pardlil on seevastu märkimisväärset näpusurvet nõudev väike, kõrgema ümbrisrandiga juhuslike impulsside eest kaitstud nupp, mille puhul on välistatud seadme töölehakkamine suvalise kerge puute korral. Pardel lebas kapiserval täiesti vabalt ega olnud ka vooluvõrku ühendatud. Seega saab selle käivitumise ainsaks materialistlikuks selgituseks olla mingi ühekordne juhuslik elektroonikarike (lühis?) pardli sisemuses. Samas on märkimisväärne, et see leidis aset just taolises "kahtlases" kontekstis ega ole enam kordunud, samuti mitte mõjutanud kuidagi pardli hilisemat tööd.

Teise hüpoteesina võiks skeptiline uurija kaaluda "vaatleja viga" ehk mingit laadi meelepetet, mis tekitas minus illusiooni, nagu oleks pardel käivitunud. Või siis käivitasin selle meeltesegaduse hoos ise, suutmata seda hiljem meenutada. Igal juhul viitab kumbki tõsisele vaimuhaigusele vm psüühikahäirele, mis tõenäoliselt eeldaksid ka muude sümptoomide olemasolu. Need aga puuduvad.

Kolmandaks hüpoteesiks on skeptikul hõlbus välja tuua teadlik valetamine näiteks tähelepanu saavutamise eesmärgil (või siis võltsmälestuse sündroom ehk teadvustamatu, patoloogiline valetamine). Kahjuks puudub ka võimalus selle hüpoteesi tagasilükkamiseks, kuna sündmusel puudusid täiendavad füüsilised tunnistajad, kes võiksid mu sõnu kinnitada. Mind tundvad isikud võivad samas öelda, kas nad on minu puhul varem selliseid kalduvusi märganud. Kokkuvõttes jääb lugejale vaba valik, kas siinkirjeldatavat uskuda või pidada seda väljamõeldiseks. Saan vaid jõuliselt kinnitada, et sündmus toimus just eelkirjeldatud viisil ja minu subjektiivse hinnangu kohaselt on hüpoteesid 2 ja 3 täiesti välistatud.

Viimaks tuleb kaaluda ka paranormaalset ehk psi-hüpoteesi. Selle kohaselt käivitas pardli mingi väline energeetiline mõjur. Et see ei mõjutanud samal ajal muid toas leidunud elektririistu (teler, sülearvuti, mobiiltelefon jmt), näib, et vastav mõju oli keskendatud just pardlile. Selline fokusseeritus viitab mõju teadvuslikule allikale. Nähtavasti koondus see impulss pardli sisemuses paiknevale lülitussüsteemile (mul puudub täpsem ülevaade selle ehitusest, aga tõsisemad elektroonikahuvilised saavad vastavaid võimalusi täpsustada eespool toodud mudelinumbri abil). Kui tegu oli teadvust omava mõjuriga, siis oli see mõjur minu silmadele nähtamatu (viibides eeldatavasti teaduse poolt üheselt määratlemata astraalses olekus). Selliseid olemusvorme on traditsioniliselt nimetatud hingedeks, vaimudeks, tontideks, kummitusteks, kodukäijateks jne ja need viitavad üldjuhul mingit laadi baasolemusele või teadvusega energiakogumile, mis jääb väidetavasti alles füüsiliselt elust lahkunud inimesest. Aktiivselt füüsilise maailma objektidega manipuleerivat energiaolendit nimetatakse ka poltergeistiks. Ülemaailmselt usutakse ka, et Maale jäävad ekslema ja püüavad elavatega kontakteeruda üldjuhul vägivaldselt või muidu ootamatult surnute segaduses hinged, kes ei suuda uue olukorraga kohaneda ega leida tagasiteed neile olemuslikku "vaimumaailma". Antud juhtumil on jälgitav selge seos taoliste hingede võimaliku kohaloluga, kuna lugesin parajasti ajalehelugu, mis kirjeldas just viimase 2 aasta vältel teadmata kadunud isikuid kellest kardetavasti suur osa on traagiliselt surma saanud ja kellele on korraldamata ka ärasaatmisriitus matusetseremoonia näol. Ka olid eeldatavasti võimalikuks kontakteerumiseks kohased minu isik ja hetke meeleseisund: usun põhimõtteliselt surmajärgse eksistentsi võimalikkusesse ning olin parajasti süvenenud leheloos käsitletud isikutesse ja nende võimalikku saatusesse, mh nende fotosid uurides. Siinkohal võiks ka teha julgema hüpoteesi: kasutatud kontakteerumisvahend pardel viitab, et ühenduse otsijaks oli meesisik.

See oleks siis asetleidnud juhtumi võimalikult faktitäpne ja tasakaalustatusele püüdlev käsitlus minu poolt. Aga ootaksin huviga ka lugejate mõtteid ja võimalikke täiendavaid selgitusi sellele huvitavale loole.

P.S. Pildil kujutatud olend on rohelisest ektoplasmast koosnev kummitus Slimer USA multifilmisarjast "Ghostbusters", kes ei puutu mitte kuidagi kirjeldatud loosse. :)