Postitused

Usklikkuse plussid ja miinused

Kujutis
Algne tekst: 07.09.2009. Täiendatud 08.01.2023.  Käesolevat lugu asusin kirjutama eeskätt tutvustamaks paarile heale püsilugejale enda suhtumist usku ja usklikesse, aga olen üritanud pakkuda ka laiemat üldistust. U sklikkuse all pean silmas mingi religiooni pühendunud järgimist, sh selle pühakirja, põhidogmade ja rituaalide sisemist omaksvõttu ning siirast püüdu elada vastavuses usu põhimõtetega. Niisiis, siiral usklikkusel leidub minu silmis nii häid kui halbu külgi. NB! Neid sõnastades olen lähtunud teaduspõhistest, praktilistest argumentidest, mitte hinge põrgutulest päästmisest vms. Iga üksikjuhtum kujutab endast plusside ja miinuste teatavat kombinatsiooni.    Plussid Konkreetne maailmavaateline alus elule, elu mõtte leidmine – ei pea aega ega energiat kulutama vastavatele otsingutele. Kindel usk palve jõusse ja jumalikku abisse pakub hingerahu , vähendab stressi, on moraalseks toeks rasketel aegadel – kokkuvõttes suurendab subjektiivset heaolu. Usupõhimõtete ja/või seesmiselt
7 kommentaari
Lisateave

Armust ja päästmisest kristluses

Kujutis
Postitus algselt avaldatud 01.2008. Armuõpetus on otsekui kristluse visiitkaart. Õigupoolest eristab just see kontseptsioon kristlust kõige rohkem teistest suurtest monoteistlikest ehk ainujumala-usunditest: judaismist ja islamist. Õpetus päästmisest ja pattude andeksandmisest on ka üheks argumendiks, mida kristlikud misjonärid kasutavad teiseusuliste ristiusku meelitamisel. Nad selgitavad "paganatele", et hinge pattudest puhastamiseks, vaimseks kirgastumiseks ja surmajärgse õndsuse saavutamiseks polegi vaja sooritada päevast päeva keerukaid rituaale, ohverdusi, mantraid, meditatsioone jms - piisab sellest, kui siiralt pattusid kahetseda ja paluda Jeesusel oma südamesse tulla. Kristlik armuõpetus tundub olevat tähelepanuväärne ja võimas psühholoogiline programm. Selle omaksvõtt võib anda uue elumõtte ka narkosõltlastele, kurjategijatele või muul moel eluga lootusetult puntrasse jooksnutele, tavamõistes - "kadunud hingedele". Võrdluseks, budismi ja hinduismi kohas
18 kommentaari
Lisateave

Avatar: Vee olemus (2022)

Kujutis
Minu eelmisest Mõttesahvri täiendusest on möödas 12 aastat ja tänaseks 68-aastasel kinolegendil James Cameronil (koos stuudioga 20th Century Fox) kulus veel aasta rohkem, et teha valmis järg oma tehniliselt uuenduslikule ulmeseiklusele " Avatar " (2009). Vahepeal on mu blogimine unaruses püsinud, sest aeg on kulunud muudele töödele-tegemistele, aga nõnda kaua oodatud (ja nüüdseks juba kahel korral  –  Tallinna T1 keskuse Cinamoni IMAX saalis ja Tartu Lõunakeskuse Apollos  –  kogetud)  sündmus oli siiski piisavaks ajendiks, et kirjutada uus blogilugu.  "Avatar" tõstis lati kõrgele nii Cameroni kui ka filmitööstuse jaoks. Praeguseks on see sisse toonud 2,93 miljardit dollarit (237 miljonilise eelarve juures)  –  tänini suurim kassatulu, mida üks film on teeninud (2. kohal on "Avengers: Endgame" ja 3. kohal Cameroni enda "Titanic"). Samuti on ületamatuna püsinud omas ajas uuendusliku 3D salvestustehnoloogiaga loodud tehniline lahendus. Avatarile jä
3 kommentaari
Lisateave

Spämmipüünis

See on eksperimentaalne postitus. Loodetavasti hakkab nüüd kogu spämm Avatari loo asemel siia alla kogunema. :)
8 kommentaari
Lisateave

Avatar

Kujutis
Hiljuti õnnestus mul koos kaaskommentaator Alvar Hansoga Tartu Cinamonis ära vaadata 2D versioon kauaoodatud ulmeseiklusest Avatar . Et filmielamus osutus vaatamata ruumilisuse puudumisele (3D on plaanis ka peagi Tallinnas ette võtta) veelgi vägevamaks, kui seda lubasid positiivsed meediakajad (millesse ma küll targu põhjalikumalt ei süüvinud), siis leian, et asi on väärt ka blogis kajastamist. Avatar on James Cameroni autorifilm – ta on ühtaegu nii selle produtsent, stsenarist kui ka lavastaja. 114 lk pikkuse käsikirja sai Cameron Wikipedia andmetel valmis juba aastal 1994, võtted olid kavas kohe pärast superfilmi Titanic valmimist (1997) ja film pidi linastuma juba 10 aastat tagasi. Siiski leidis Cameron, et kulub veel aega, kuni tehnoloogia areng tema ideedele järele jõuab. Aastal 2006 võttiski mees Avatari uuesti käsile, kohendas käsikirja, töötas välja na’vide keele ja kultuuri ning algatas filmi tootmise. Cameroni sõnutsi koosneb film 60% ulatuses arvutianimatsioonist ja 40
29 kommentaari
Lisateave

Tantsides jääl

Kujutis
Nohusena toas istudes ja enda virtuaalset "lauasahtlit" revideerides leidsin sealt järgmise loo, mis sai omal ajal kirja pandud inspireerituna ühest filmielamusest. Toona jätsin pala avaldamata, kuna järgmisel päeval üle lugedes hindas kriitik minus selle liialt sentimentaalseks. Ka praegu on mul kõnealuse loo väärtust ise raske hinnata. Aga eks lugege (kui viitsite) ja avaldage arvamust! ***** I luuisutamise jäätants on kaunis ja publiku hulgas armastatud spordiala. Samas on see oma olemuselt raske ja ohtralt väljakutseid esitav tegevus. Läheb tarvis mõlemapoolset vilumust ja täit keskendumist, et paari esitus mõjuks kaunilt ja harmooniliselt – et tekiks sünergia, millest saaksid osa ka pealtvaatajad ning mis pakuks meeldejääva kunstilise elamuse. Noor tantsupaar võib moodustuda spontaanselt, vastastikuse klapi ja meeldivuse alusel, aga siin võib olla suunav roll ka vanematel või treeneritel. Enne meisterlikkuseni jõudmist tuleb tantsijail koos palju tööd teha ning üle ela
6 kommentaari
Lisateave

Kaks reisikirja

Kujutis
Reisikirju on põnev lugeda - need pakuvad rikkalikku toitu kujutlusvõimele, viies sind otsekui ise seiklema autori kirjeldatavatesse paikadesse, ürgse looduse või omapärase inimkultuuri keskele. Mina isiklikult oleksin nõus ühe oma viiekümnest paralleel-elust (kui nood mulle eraldataks) täielikult pühenduma reisikirjeldustega tutvumisele. Aga käesoleva (ja teadaolevalt üheainsa) elukese raames on mul sellele toredale tegevusele kurvastavalt vähe aega jäänud. Kui veel hiljuti võisingi Leedust ja Rootsist kaugemate maade kohta infot ammutada vaid teiste inimeste vahendusel, siis viimased kolm aastat on mulle pakkunud rõõmustavalt palju reisimisvõimalusi Euroopa mandriosas. Töökohustused tulevaste loodusteadlaste saatjana on mind viinud Saksamaale ja Hispaaniasse, isiklik huvi ja matkaind aga kahel korral Alpidesse. Kõik need reisid on pakkunud rikkalikult huvitavaid juhtumisi, uusi teadmisi, kauneid vaatepilte, aga ka katsumusi ja viprusi. Ehk siis justnimelt seda, mis võiks olla ühe rei
Postita kommentaar
Lisateave