Täna 150 aastat tagasi


Perno Postimees ehk Näddalileht
7. jaanuar 1859, lk 213-14

Järwamaalt. "Koljo mamma".

Koero kihhelkonnast kirjutab üks sõbber nenda: "Postimees, sa käid mitmed paigad läbbi, sa tead ka, et meie rahwas kurjast ebbaussust weel puhhas ei olle. Säh, rägi siin jälle üht tükkikest sest rummalusest, ehk mõnnel lähwad silmad lahti, kui kuleb ehk loeb. On seal, kus sinna ellad, selle polest parrem luggu kui meie pool, siis tänna Jummalat; agga ma arwan, et senni kui neid on, kes nõidust uskwad, senni on ka nõidasi iggalt poolt leida. Siin Koero kihhelkonnas Predi waldas ellab üks wanna naene, kedda "Koljo mammaks" hütakse ja selle wanna mulla unniko jure jookswad kerge meelsed innimessed mitmest kihhelkonnast kokko, üts kaebab sedda, teine teist hädda, wannamoor ütleb, mis mele tulleb ja rahwas uskwad tedda, nago Negrid omma ebbajummalaid. Kule mis üks mees temmast rägib, kes isse ta jures käis.

Mees ütleb nenda: "Mulle juhtus kord se õnnetus, et warga näppud süggawaste mo warra külge putusid. Kahjo olli suur ja ma teadsin, et linna tohter sesuggust hädda ei awwita. Ma kergemeelne ei teadnud ka muud nõu, kuid läksin wanna kuulsa "Koljo mamma" jure. Kes nisamma jõlledad on, nago minna sel aial ollin, need tewad sedda praego weel. Sened sigginewad koppitand mäddase ma peäl, ja nõiad rummala ebbausklikko rahwa seas. Agga nisuggused wannad kulli küned ei olle ka rummalad. Esmalt ei tahtnud wannamoor mind polegi wastowõtta, ütles, egga temma waim polle, kes teadmatta asjad peab teadma ja muud sellesarnast. Se polnud agga muud, kui õnge ligutamine, et kalla sedda ruttem ja kindlam otsa hakkab. Minna hakkasin ka otsa, agga mitte ni kõwwaste, kui wannamoor mõtles. Ta kutsus mind kambri. Seal põlles künal ja seisis üks kast polel liwaga täidetud. Liwa sees seisid 9 pu peaga nugga ja 9 pastla-nõela püsti ja terrawad otsad üllespiddi. Siin ütles häbbemata ö-kul, et ma omma veikse sõrme otsast piidin werre wälja pistma ja siis igga noa ja nõela otsa ühhe tilga werd andma. Ma tunnistan omma häbbiks: ebbausk olli mind kül senna aianud, agga mis wannamoor mo käest tahtis, olli mo süddamele ommeti liig. Mo silmad peäsid nattuke lahti, ihho hakkas wärrisema ja ütlesin: ei ma ni awwalikkult, ennast kurratile ka mitte ärra ei mü! Süllitasin ja tullin toast wälja. Kül kutsus wanna pettis nõid mind weel taggasi, aga ei läinud ennam, waid tõttasin omma teed. Nõid olli mind isse nõidusest parrandanud."" Nenda räkis mees.

Vata, armas Postimees, mis hirmsad tükkid weel keik ristirahva seas leida on! Weel tänna käiwad innimessed troppi kaupa "Koljo mamma" jures kous ja nende seas nori ja wanno, rikkaid ja waesid, nago Wilistid omma Paali ja Astaroti jures nõu küssimas ja abbi otsimas. Ja keik need nõia kummardajad nimmetawad ennast ristiinimesteks, kes Jummala koias ja altari laual ka käiwad! Wannamorile ei te se kül waljaspiddi mitte kahjo, sest nad toitwad tedda, nago linnud käggo poega pessas; agga, agga! mis ütleb Jummal sest, ja mähherdune saab vastuse andmine ollema, kui ristirahwas sähherdust um paggana tempo tewad? - Postimees, te siis uel aastal ka su lahti, kus sellesarnast kuled ehk näed, muido wõib mõnni arwata, et isse ka nikkertud kuiud kummardad ja "Koljo mammat" watamas käid."

Olgo sest se kord kül. Mõnned kirjad peawad weel teiseks korraks jäma. Egga ma postitasko lõhki wõi aiada.

Allikas: Digiteeritud eesti ajalehtede andmebaas.

Kommentaarid

webxan ütles …
Seda vana keelt loe nagu hiina keelt. Kole tüütu. Isegi mina oma Heiastumises läksin seda teed, et mugandasin mõned lausekonstruktid. Kuna vead polevat väärtus omaette.

Tõsi, siinne tekst ei olegi vigane, vaid tolleaegsele väljakujunemata grammatikale kohane. Kuid kas too on väärtus omaette? Mina oleksin loo tõlkinud loetavasse eesti keelde, kuna see praeguseks vigaseks muundunud keel iseenesest ei anna sisule tõenäoselt midagi juurde.
propsis ütles …
Tohoh, mina just mõtlesin, et 150-aastase teksti osundamise puhul oleks oluliseks lisandväärtuseks originaalse keelepruugi säilitamine. Paljukest kaasaegne inimene ikka nõnda ammuste eestikeelsete tekstidega kokku puutub. Minu jaoks oli noid vanu ajalehti lugedes küll väga põnev ka asja keeleline külg. Kohati, peab tunnistama, lausa äärmiselt naljakas (eriti häälega lugedes).

Aga kui teisedki kommenteerijad webxani moodi arvavad, siis lugejate käsk on mulle muidugi edaspidi seaduseks.

Mis puutub Heiastumisse, siis arvan jätkuvalt, et seal on väike redaktsioon õigustatud, kuna nonde palade kirjutamise aegu oli juba käibel enamvähem tänapäevane eesti keel, ja parandatava näol ei tundu olevat niivõrd tegu isikupärase stiili "kohitsemise", kuivõrd mustandlike konaruste silumisega.
kass27 ütles …
See lugu pole muud kui kadedusest ajendatud pealekaebamine. Jumala nime on ka liiga palju tarvitanud see ristrahva liige :)
Aga kaasaegse vormi võiks sellele loole lisada küll. Arvan, et minagi ei suutnud kõiki sõnu õiges tähenduses läbi jahvatada.
webxan ütles …
Ma võiksin proovida seda lugeda. Ma usun, et saaksin aru küll. Aga see meenutab mulle siiski Tartust Viljandisse reisi pisikese ringiga läbi Riia.

Tänasel inimesel (vähemasti mitte kõigil) ei ole nii palju aega, et süveneda esmapilgul arusaamatutesse asjadesse, kui sellest just tema eksistents ei sõltu.
webxan ütles …
Kadedusest tulenevat pealekaebamist ma sellest loost küll kuidagi välja ei võinud lugeda.

Selgub vaid, et igasuguseid soolapuhujaid oli meil juba 150 aasta eest. Kõige masendavam on aga see, et meie pealtnäha justkui haritud rahva hulgas on senini veel kuhjaga neid, kes sellesse võluvärki usuvad ning suurt raha on nõus maksma.

Kahtlemata ei vii paremusele seda meelsust ka näiteks muidu soliidse telekanali (Kanal 2) suhteliselt hästi organiseeritud uudistesaade "Reporter", mille üheks rubriigiks on HOROSKOOP!
Anonüümne ütles …
Just "originaalkeeles" ongi see kaebekiri huvitav ! (üks "sõbber" Koeru kandist ju ometigi kaebab selles kirjas :))

Populaarsed postitused sellest blogist

Baruto

Avatar

Füsio(g)noomiast