Mõttesahver

Reisikirju on põnev lugeda - need pakuvad rikkalikku toitu kujutlusvõimele, viies sind otsekui ise seiklema autori kirjeldatavatesse paikadesse, ürgse looduse või omapärase inimkultuuri keskele. Mina isiklikult oleksin nõus ühe oma viiekümnest paralleel-elust (kui nood mulle eraldataks) täielikult pühenduma reisikirjeldustega tutvumisele. Aga käesoleva (ja teadaolevalt üheainsa) elukese raames on mul sellele toredale tegevusele kurvastavalt vähe aega jäänud. Kui veel hiljuti võisingi Leedust ja Rootsist kaugemate maade kohta infot ammutada vaid teiste inimeste vahendusel, siis viimased kolm aastat on mulle pakkunud rõõmustavalt palju reisimisvõimalusi Euroopa mandriosas. Töökohustused tulevaste loodusteadlaste saatjana on mind viinud Saksamaale ja Hispaaniasse, isiklik huvi ja matkaind aga kahel korral Alpidesse. Kõik need reisid on pakkunud rikkalikult huvitavaid juhtumisi, uusi teadmisi, kauneid vaatepilte, aga ka katsumusi ja viprusi. Ehk siis justnimelt seda, mis võiks olla ühe rei