Head uut aastat!
Alles see oli, kui siinse blogi kaudu 2008. aastaks häid soove jagasin. Ja juba ongi too aasta olevikuraja ületanud ning ajalukku vajunud! Suures plaanis ei osutunud 2008 paraku nii positiivseks, kui, usun, me kõik eelmisel aastavahetusel lootnud oleksime. Sellesse aastasse mahtus globaalselt nii mõttetuid sõdu ja muid vägivallatsemisi, laastavaid looduskatastroofe kui ka suur ülemaailmne finantskriis, mis sujuvalt kasvas üle majanduskriisiks.
Eestiski kulges aasta teine pool suhteliselt pessimistlike meeleolude tähe all - kinnisvaramulli lõhkemise "lööklaine" kandus peagi ka teistesse majandussektroritesse, sundides kärpima kulutusi pea kõigis eluvaldkondades ja paisutades kiiresti tööpuudust. Kusjuures suurem pankrotilaine arvatakse meile saabuvat alles uuel aastal.
Sellel hallikal foonil jäid paljudel märkamata mitmed julgustavad märgid, nagu näiteks sündimuse tõus ja suremuse langus, liiklussurmade arvestatav vähenemine, rõõmustavad arengud kodanikualgatuse vallas (kevadine "Teeme ära" prügikampaania, ülev ja innustav öölaulupidu "Märkamisaeg" jmt). Suurt perspektiivi silmas pidades tuleb positiivseks lugeda ka hoogustunud korruptantide paljastamist. Samuti suutis Eesti vältida 2007. a aprillis asetleidnud sündmuste kordumist - loodame, et rahvuspingete hari sai sellega ületatud ja järgnevatel aastatel võime tunnistajaks olla aeglasele, kuid vääramatule lõimumine eestlaste ja siinsete vähemusrahvuste vahel.
Ning ega majanduskriiski avaramalt käsitledes vaid negatiivset mõju oma. See sunnib inimesi pärast mitmeaastast materialismi võidukäiku taas suuremat tähelepanu pöörama mittemateriaalsetele väärtustele - perekonnale jt lähedastele, ühiskondlikule hoolivusele, vaimsusele. Nagu rõhutas ühel hiljutikuuldud loengul Mai Väljataga: igaühe isiklik mõttelaad määrab, kas inimene langeb majanduskriisi ohvriks või suudab selle sujuvalt ületada.
Rahvusvahelisel areenil toimus aastal 2008 teisigi tähelepanuväärseid arenguid. Neist tõusevad ilmselt esile presidentide vahetumised USAs ja Venemaal, Vene-Gruusia sõda ja jõulude aegu uue hooga lahvatanud Iisraeli-Palestiina relvakonflikt. Omasoodu jätkus ka "terrorismivastane sõda", mida ilmestasid vagade põuepommarite hirmuteod mitmel pool Aasias.
Kui USA uuelt presidendilt võib vastavuses tema peamise kampaanialoosungiga tõesti mõningaid muutusi oodata (ehkki ka demokraatlik partei viskleb suurkorporatsioonide lõa otsas), siis venelaste kääbuskasvuline "karuke" sipleb üsna abitult peaminister Putini lõa otsas. Siililegi on selge, kes tegelikult Venemaad valitseb. Putini aasta suursaavutuseks oli osavalt provotseeritud sõda Gruusiaga, mis võimaldas tülikatele kaukaaslastele koha kätte näidata - kaua poliitilises vaakumis püsinud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia näivad nüüd kindlalt Venemaa haardesse libisevat. Aasta lõpu muutis morniks Lähis-Idas puhkenud sõda, mis ei ilmuta siiani rahunemise märke. Võib eeldada, et Iisraeli jõhker teguviis sünnitab islamistide seas vaid uusi märtreid ja jumalikke kättemaksjaid.
Rahvusvahelises majanduselus väärib märkimist paralleelselt majandusprobleemide süvenemisega aset leidnud nafta hinna jõuline langus, mis Eestis avaldus bensiini märgatava odevnemisena. Finantskriis andis samas kabelimatsu Islandi majandusele, mille põhjalaskmises oli oluline roll Suurbritannia valitsusel. Meie naaber Lätigi sattus suurtesse raskustesse, hõlpu ei olnud samas, tõsi, ka maailma suurriikidel. Aasta 2009 peaks analüütikute meelest mööduma kriisi järellainetuses, mis avaldub kõigis majandussektorites.
Kõike seda arvesse võttes jääb mul soovida uuelt aastalt Eestile ja eestlastele:
Eestiski kulges aasta teine pool suhteliselt pessimistlike meeleolude tähe all - kinnisvaramulli lõhkemise "lööklaine" kandus peagi ka teistesse majandussektroritesse, sundides kärpima kulutusi pea kõigis eluvaldkondades ja paisutades kiiresti tööpuudust. Kusjuures suurem pankrotilaine arvatakse meile saabuvat alles uuel aastal.
Sellel hallikal foonil jäid paljudel märkamata mitmed julgustavad märgid, nagu näiteks sündimuse tõus ja suremuse langus, liiklussurmade arvestatav vähenemine, rõõmustavad arengud kodanikualgatuse vallas (kevadine "Teeme ära" prügikampaania, ülev ja innustav öölaulupidu "Märkamisaeg" jmt). Suurt perspektiivi silmas pidades tuleb positiivseks lugeda ka hoogustunud korruptantide paljastamist. Samuti suutis Eesti vältida 2007. a aprillis asetleidnud sündmuste kordumist - loodame, et rahvuspingete hari sai sellega ületatud ja järgnevatel aastatel võime tunnistajaks olla aeglasele, kuid vääramatule lõimumine eestlaste ja siinsete vähemusrahvuste vahel.
Ning ega majanduskriiski avaramalt käsitledes vaid negatiivset mõju oma. See sunnib inimesi pärast mitmeaastast materialismi võidukäiku taas suuremat tähelepanu pöörama mittemateriaalsetele väärtustele - perekonnale jt lähedastele, ühiskondlikule hoolivusele, vaimsusele. Nagu rõhutas ühel hiljutikuuldud loengul Mai Väljataga: igaühe isiklik mõttelaad määrab, kas inimene langeb majanduskriisi ohvriks või suudab selle sujuvalt ületada.
Rahvusvahelisel areenil toimus aastal 2008 teisigi tähelepanuväärseid arenguid. Neist tõusevad ilmselt esile presidentide vahetumised USAs ja Venemaal, Vene-Gruusia sõda ja jõulude aegu uue hooga lahvatanud Iisraeli-Palestiina relvakonflikt. Omasoodu jätkus ka "terrorismivastane sõda", mida ilmestasid vagade põuepommarite hirmuteod mitmel pool Aasias.
Kui USA uuelt presidendilt võib vastavuses tema peamise kampaanialoosungiga tõesti mõningaid muutusi oodata (ehkki ka demokraatlik partei viskleb suurkorporatsioonide lõa otsas), siis venelaste kääbuskasvuline "karuke" sipleb üsna abitult peaminister Putini lõa otsas. Siililegi on selge, kes tegelikult Venemaad valitseb. Putini aasta suursaavutuseks oli osavalt provotseeritud sõda Gruusiaga, mis võimaldas tülikatele kaukaaslastele koha kätte näidata - kaua poliitilises vaakumis püsinud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia näivad nüüd kindlalt Venemaa haardesse libisevat. Aasta lõpu muutis morniks Lähis-Idas puhkenud sõda, mis ei ilmuta siiani rahunemise märke. Võib eeldada, et Iisraeli jõhker teguviis sünnitab islamistide seas vaid uusi märtreid ja jumalikke kättemaksjaid.
Rahvusvahelises majanduselus väärib märkimist paralleelselt majandusprobleemide süvenemisega aset leidnud nafta hinna jõuline langus, mis Eestis avaldus bensiini märgatava odevnemisena. Finantskriis andis samas kabelimatsu Islandi majandusele, mille põhjalaskmises oli oluline roll Suurbritannia valitsusel. Meie naaber Lätigi sattus suurtesse raskustesse, hõlpu ei olnud samas, tõsi, ka maailma suurriikidel. Aasta 2009 peaks analüütikute meelest mööduma kriisi järellainetuses, mis avaldub kõigis majandussektorites.
Kõike seda arvesse võttes jääb mul soovida uuelt aastalt Eestile ja eestlastele:
- usku, lootust, kannatlikkust ja kainet meelt
- tegelike väärtuste aussetõstmist ja pseudoväärtuste kadu
- võltsi ja labase asendumist siira ja sügavaga
- negatiivsuse asendumist positiivsusega
- nutikat säästmist ja levivat rohelist mõttelaadi
- hädasolijate märkamist ja aitamist
- toredaid ja tulemuslikke ühistegevusi
- ilusaid ilmasid ja head põllusaaki.
Maailmale ja inimkonnale tervikuna soovin:
- teadlikkuse ja vastutustunde kasvu nii üksikisikute kui valitsuste tasandil
- üksmeelt ja solidaarsust majanduslike raskuste ületamisel
- suuremaid isikuvabadusi ja taanduvat totalitaarsust
- kriisi-rusudest kerkivat uut ja õiglasemat finants- ja majandussüsteemi
- sõjakollete hääbumist ja osapoolte leppimist
- vaesuse, viletsuse, vägivalla ja globaalse kuritegevuse leevenemist
- emakese looduse armulikkust nii ilmastiku kui tektoonika osas
- üldise vastutustunde kasvu keskkonna suhtes ja uusi lahendusi selle säästmisel
Igaühele, sealhulgas oma headele püsilugejatele-kommenteerijatele ja ka iseendale soovin aastaks 2009 hingerahu ja optimismi, õnne ja armastust, tervist ja teotahet, edu ja küllust, selle käigus ka arengut Inimesena.
Kommentaarid
Kuigi ma pole siiani aru saanud, miks just see kalendri vahetamise päev nii määratult tähtis on.
See täisring on Maa asukate jaoks vägagi tähenduslik, eriti just kõrgemate laiuskraadide asukatele nagu meie, kelle jaoks see tähistab looduse tsüklilisi muutusi. Just 31.12/01.01 vahetumishetk on enamvähem kogu inimkonna poolt kokkulepitud "verstapost", mil üks tsükkel (aasta) loetakse lõppenuks ja teine alanuks. Mainitud hetk on kalendaarselt küllaltki lähedane juba muinasrahvaste jaoks olulisele talvisele pööripäevale, mil Päike hakkab põhjapoolkeral taas horisondi kohal kõrgemale tõusma ("valgus alistab pimeduse").
Ajaarvamine on oluline sündmuste paigutamiseks ajateljele, viimane aga omakorda nende adekvaatsemaks talletamiseks nii kirjalikesse allikatesse kui inimeste mälusse. Aasta on samas piisavalt pikk periood, et sellest oleks õpetlik kokkuvõtteid teha. Viimased omakorda pakuvad väärtuslikku mõtteainet, võimaldades teha järgmiseks aastaks prognoose, kohaldada vajalikke muudatusi, seada täpseid eesmärke, jne.
Loodan, et sain sellega webxanile veidi abiks olla tema arusaamatuse ületamisel. :)
Majandusaasta käib muidugi omasoodu. Paraku ei lõpe ega alga majandusaasta ka mitte nimetatud ajahetkel. Ainus tõsine "pauk", mis juhtub, on vana kalendri seinalt võtmine ja uuega asendamine. Seda muidugi juhul, kui elamises üldse veel kasutataksegi seinakalendrit.
Inimese lühikese elu seisukohalt on aasta tõepoolest paraja pikkusega aeg. Aga kindlasti mitte selline aeg, millele mingeid spetsiifilise tunnuseid saaks omistada. Pean siis eelkõige silmas igasuguseid ussisõnalausujaid, posijaid, selgeltnägijaid, astrolooge ja prognoosijaid.
Minule meeldiks, kui uus aasta algaks siis, kui mingi oluline muutus toimub.
Ja otse loomulikult on see kõik arusaadav, et mingi kokkulepe peab ikka ka olema. Kuid teisalt peaks samaselge olema ka see, et soovida täna midagi augustikuu kolmandaks nädalaks oleks veidi silmakirjalik (ennatlik, mõtlematu?).
Erinevalt webxani väidetavast on just kalendriaasta olulisimaks majandusliku arvestuse üksuseks. Aastaaruanne on firmade jm asutuste jaoks üks kõnekamaid dokumente. Enamasti just aasta kaupa (teiseks oluliseks ühikuks on kuu) serveeritakse ka kõikvõimalikke ettevõtete majanduslikku seisundit ja ka riigi, piirkonna või maailma majandust tervikuna kirjeldavaid arvnäitajaid. Samuti väärib märkimist tõik, et ka riikide ja omavalitsuste eelarved koostatakse just kalendriaasta kaupa. Sama kehtib arengukavade kohta.
Seega ei saa küll nõustuda väitega, et ainus märkimisväärne asi, mis aastavahetusel juhtub, on kalendri väljavahetamine seinal.