Mõttesahver

Füsionoomia ehk füsiognoomia (mõlemad nimetused on lubatavad) kujutab endast kaasajal skeptikute poolt pseudoteaduseks peetavat, ent samas aastatuhandete vanust ja tänini laialt levinud õpetust näojoontest ja nende lugemisest. Sisuliselt on tegu analoogse praktikaga, kui seda on mõnevõrra tuntum hiromantia - käejoonte lugemine. Mõlemad taotlevad teatud kehalisi tunnuseid analüüsides järelduste tegemist isiku karakteri, võimete ja saatuse kohta. Hiromant uurib teatavasti käelaba kurdusid ja muid omadusi, vaagides nii iga joont eraldi kui arvestades neist moodustuvat "tervikpilti". Täpselt nõnda toimib ka vilunud näolugeja: tema jaoks on kindel tähendus igal näoaspektil üksikult (nt silmade kuju, asend ja sära, lõuajoon, juuksepiir, otsmikukortsud, ülahuule lohk), aga veelgi olulisem on näost tekkiv üldmulje. Kui üksiktunnuste kohta tehtavad üldistused (nt taanduv lõuajoon viitab nõrgale karakterile ) on põhimõtteliselt teadusliku meetodi abil kontrollitavad (ehkki see eeldab