Propsise Putukate TOP Wanted 10 Vol 2009
Esmalt vabandan oma heade ja kannatlike lugejate ees, et vahepeal mu blogielu mitu kuud täiesti soikunud oli. Lihtsalt ei tulnud peale vaimu ega tuhinat, et asuda uute tekstide kallale. Selle täbara asjaloo parandamiseks võtan käsile teema, mis on minu jaoks hetkel hästi põnev ja aktuaalne.
Juba kaks aastat on mu üha süvenevaks hobiks olnud erisuguste loomade, eeskätt aga selgrootute pildistamine. Viimast põhjusel, et nood on märksa hõlpsamini tabatavad kui selgroogsed, kes kipuvad ju inimest märgates enamasti kohe minema lendama, kalpsama, galopeerima, sulpsama jne.
Käesoleval aastal on mu putukapildistamine eriti hoogsad tuurid üles võtnud seoses uue ja senistest parema kaamera - Canon Powershot G9 soetamisega jaanuaris. Mu pildikogusse on lisandunud suur hulk uusi liike, kellest mõned huvitavaimad ja haruldasimad on kuulunud kiilide hulka, aga kaamera ette on jäänud ka hulgaliselt liblikaid, mardikaid, kile- ja kahetiivalisi jne, jne. Kõik see on sündinud tundidepikkuse kodulähedases ja kaugemaski looduses müttamise tulemusena. Et ennast selleks täiendavalt motiveerida ja hobile veidi vürtsi lisada, sai juuni algul koostöös hea webxaniga kokku pandud list 10 putukaliigist, keda käesoleval aastal eriti kohata ja pildistada sooviksin. Tuleb tunnistada, et sellesse nimistustesse sattusid üldjuhul just suured ja kaunid liigid, aga mis siin salata - eks taolised ole paratamatult veidi huvitavamad ja meeliköitvamad. List sai niisugune:
- Haavalumik (Limenitis populi)
- Suur-kiirgliblikas (Apatura iris) või väike-kiirgliblikas (Apatura ilia)
- Harilik päevakoer (Arctia villica, valmik)
- Sirelisuru (Sphinx ligustri) või pärnasuru (Mimas tiliae) või punalaik-haavasuru (Laothoe populi)
- Käätsusikk (Acanthocius aedilis)
- Harilik vöötkiil (Cordulegaster boltonii)
- Kakslaik-kiil (Epitheca bimaculata)
- Kaerasori (Gryllotalpa gryllotalpa)
- Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis)
- Maipõrnikas (Melolontha hippocastani)
Enamus neist ei ole autoriteetsete allikate sõnutsi sugugi haruldased liigid, lihtsalt minul pole veel olnud õnne nendega kokku puutuda. Ainsaks erandiks oli maipõrnikas, kelle seni ainsal korral leidsin surnuna mullu juunis Eesti-Läti piirilt. Teistest mõnevõrra haruldasemad on nimistus mõlemad kiilid, kellest esimest on leitud hajusalt mitmelt poolt Eestist, teist aga rohkem meie riigi kaguosast. Ka kaerasori on lõunapoolne liik ja meil mitte kuigi sage. Seevastu ninasarvikpõrnikas, päevakoer, haavalumik ja kiirgliblikad olla Eestis lausa tavalised või sagedased. Loodetavasti õnnestub minulgi nad varsti üles leida!
Aga käesoleva loo kirjutamise ajendiks oli esimese TOP-liigi leidmine, mis toimus eile, 24. juuni õhtul Alal. Olles külas ühiste sõprade maamajas, avastas webxan pamplipeenrast rikkalike õitega maiustamast... maipõrnika! Kärmelt teavitas ta leiust ka mind ja noorperemees maestro007-t - tõttasime juurde ja ma asusin seda toredat looma igast küljest jäädvustama. Viimaks läks maipõrnikas lendu mu nimetissõrme otsast - too hetk sai samuti kenasti kaadrisse püütud. Ega ma polnudki enam lootnud tänavu maipõrnikat kohata - on ju juba käsil juuni lõpp. Seda toredam, et tänu webxanile sai see 3-sentimeetrine kaunis putukas mul viimaks ka elusana ära nähtud.
Kommentaarid
Olen ka enda puhul tähele pannud häbematut ja tugevat negatiivset korrelatsiooni, mille puhul kui on midagi põnevat kirjutada, ei jagu selleks lihtsalt aega, kuid kui on aega, siis pole jällegi midagi kuigi põnevat... Teinekord kasutan sellisteks hetkedeks võimalust varasemaid toredusi üles tähendada.