Tantsides jääl

Nohusena toas istudes ja enda virtuaalset "lauasahtlit" revideerides leidsin sealt järgmise loo, mis sai omal ajal kirja pandud inspireerituna ühest filmielamusest. Toona jätsin pala avaldamata, kuna järgmisel päeval üle lugedes hindas kriitik minus selle liialt sentimentaalseks. Ka praegu on mul kõnealuse loo väärtust ise raske hinnata. Aga eks lugege (kui viitsite) ja avaldage arvamust!

*****

Iluuisutamise jäätants on kaunis ja publiku hulgas armastatud spordiala. Samas on see oma olemuselt raske ja ohtralt väljakutseid esitav tegevus. Läheb tarvis mõlemapoolset vilumust ja täit keskendumist, et paari esitus mõjuks kaunilt ja harmooniliselt – et tekiks sünergia, millest saaksid osa ka pealtvaatajad ning mis pakuks meeldejääva kunstilise elamuse.

Noor tantsupaar võib moodustuda spontaanselt, vastastikuse klapi ja meeldivuse alusel, aga siin võib olla suunav roll ka vanematel või treeneritel. Enne meisterlikkuseni jõudmist tuleb tantsijail koos palju tööd teha ning üle elada ka ebameeldivaid, piinlikke ja valusaid hetki. Suurel kiirusel kitsastel uisuteradel balansseerides tuleb unustada hirm kukkuda kõvale jääle ja haiget saada. Lisaks isiklike oskuste lihvimisele on vaja õppida arvestama partneri liikumisega, et saavutada sünkroonsus ja kooskõla.

Tantsuõpinguid alustades on mõlema paarilise tants paratamatult kohmakas: vaatamata püüdlikult sooritatud sammudele, mida tantsuõpetaja ette näitas või imetleti kogenud treeningkaaslaste esituses, esineb sageli kukkumisi, kokkupõrkeid ja muid probleeme.

Kukkumine – mingil põhjusel katkeb sõit, kuna üks tantsijatest kaotab mõnd enda jaoks keerukat piruetti sooritades tasakaalu ja prantsatab jääle. Selle põhjuseks võib olla konarus jääs või uisutaja enda eksimus. Kui kukkumisega ei kaasnenud tõsisemat vigastust, siis tõuseb ta püsti omal jõul, või, mis veelgi kaunim, partner ulatab talle abikäe. Liikumisega tagasi muusikasse jõudmine võib olla küll veidi keerukas, kuid see on täiesti saavutatav.

Kokkupõrge – kui vähekogenud ja teineteise stiili mitte piisavalt tundma õppida jõudnud tantsijad kulgevad mingis etenduse punktis erinevatel trajektooridel, võib juhtuda, et sujuva taaspõimumise asemel põrkutakse omavahel – see võib lõppeda mõlemapoolse kukkumise ja haigetsaamisega. Mõnikord lõpetataksegi pärast sellist ebameeldivat juhtumit koos tantsimine. Sagedamini aga vabandatakse üksteise ees, valu läheb üle ja kava võib jätkuda.

Partneri mahapillamine – tipptasemel jäätants hõlmab keerulisi elemente, mille puhul on oluline täielik usaldus partnerite vahel. Selles sisalduvad tõsted ja hüpped, mille puhul üks partner ei tohi teist jääle pillata või peab ta õrnalt kinni püüdma. Sellisel puhul tähendab eksimus kaaslase kukkumist, mis võib lõppeda tõsise vigastusega. Kui niisuguseid juhtumeid esineb korduvalt, võib partnerite vaheline usaldus mureneda ja paar laguneda.

Partneri haavamine – mõnikord juhtub, et üks partneritest tabab teist tantsuhoos uisuteraga. Olgugi tahtmatult, võib ta sel viisil tantsukaaslast tõsiselt haavata. Tavaliselt vajab vigasaanu veidi aega enda ravimiseks, kuid juhul kui vastastikune usaldus ja tähelepanelikkus on piisav ja juhtumist tehakse vajalikud järeldused, ei takista see paari edasist koostantsimist.

Kava segiminek – kui tantsukava on väga keerukas või üks partner või kumbki paariline suhtub tantsu ebapiisava keskendumisega, võib juhtuda, et kava läheb segi ja muusikast välja. Selline ebaharmooniline ja kaootiline ballett ei paku varsti enam rahuldust ei tantsijaile endile ega ka pealtvaatajatele. Lahendusteks on jällegi kas paari lahkuminek, liignõudliku kava asendamine lihtsamaga või tõsine ühistöö kava omandamise nimel.

Ebavõrdne partnerlus – üks partneritest kaldub liigselt domineerima ja teisest ette ruttama, või siis ei suuda teine lihtsalt valitud tempoga kaasa minna ega mõnd keerukat elementi sooritada. Tulemuseks on sünkroonsuse kadu ja muusikast väljumine. Sellisel juhul on partnereil valida, kas lahku minna ja püüda leida sarnasema tasemega tantsukaaslane, või kui siiski soovitakse koos edasi tantsida, siis tuleb ühiselt probleemiga tegeleda – kas ettekiirustavat partnerit distsiplineerides või mahajääjat vastastikusel kokkuleppel kõrgemale tasemele arendades.

Kunstilised erimeelsused – võib juhtuda, et partneritel on erinev maitse kava ülesehituse, muusika, kostüümide osas. Sellisel juhul on tarvilik leida mõlemat rahuldav kompromiss. Kui seda ei suudeta, tekitavad pidevad lahkhelid ajapikku frustratsiooni, mis mõjub halvasti paari esitustele ja võib viimaks lõppeda paari lahkuminekuga.

Partneri vahetamine – kui üks partneritest ei saa mingil põhjusel (näiteks vigastuse tõttu) tantsida ja teine valib talle asendaja, siis ei pruugi algne paar hiljem enam teineteisega klappi leida. Samuti võib üks partner leida, et ei treenita piisavalt, ja otsida endale paralleelselt teise treeningkaaslase. Et aga jäätants eeldab partnerite täielikku kooskõla, ei tule selline olukord kasuks harmoonia saavutamisele.

Kohtunike kriitika – sageli tunneb tantsupaar vastastikkust harmooniat ja naudingut jääl kogetavast hingestatud koosloomingust, ja seda tunnetavad ka paljud pealtvaatajad, kuid tantsu hindavad kohtunikud ning mõjukad spetsialistid ei mõista tantsijate taotlusi või leiavad, et paar ei sobi mingil põhjusel koos tantsima (näiteks liiga suure kasvu- või vanusevahe tõttu). Võib-olla ei meeldi kriitikuile ka tantsuks valitud muusika, kostüümid, kava ülesehitus või selles kasutatavad elemendid. Pidev väline surve ja autoriteetide taunivad hinnangud võivad sundida tantsupaari lahku minema või siis vastumeelselt muganduma, mis pärsib nende tantsurõõmu ja loovust. Samas võib aga ka jätkata südamelähedast tantsu armsa partneriga, ignoreerides välist survet ning tundes rõõmu vaid tantsust ja teineteisest, olgugi saavutused võistlustel seeläbi kannatavad.

Mida kauem on paar koos tantsinud, seda sujuvamaks, kaunimaks ja spontaansemaks muutub tants, seda keerukamaid tehnilisi elemente saab sellesse liita. Lõpuks tundub, nagu ei olekski jääl kaht tantsijat, vaid nad moodustavad üheainsa, vaimustavalt ja jumalikult jääl hõljuva terviku. Vahel näib mõnele romantilisema meelelaadiga pealtvaatajale, nagu ei puudutakski tantsijate uisud maapinda – sedavõrd kiire ja graatsiline on nende kulgemine jääl. Tantsides ei jälgi nad teadlikult oma sooritust, vaid on täielikult sulandunud teineteisesse, muusikasse ja tantsusse, andudes sellele hetkele kogu oma olemusega. Nad on saavutanud oma kunstis täiuse.

Aastate ja kogemuste lisandudes väheneb tantsupaari kavade uudsus ja tempokus, ehk ka tehniliste elementide keerukus, kuid seda kompenseerivad esituse kunstiline küpsus, veatu sünkroonsus ja harmoonia. Tantsud kestavad, kuni üks partneritest lõpetab mingil põhjusel oma tantsijatee. Mõnikord leiab tema kaaslane siis endale uue partneri, vahel aga ei suuda seda ja loobub ka ise. Samas jäävad nende suurepärased tantsud noorte kaasvõistlejate mällu, innustades viimaseidki endast enamat andma, et kord saada sama headeks tantsijateks, kui oli legendaarne tantsupaar.