Kinoelamus: Kuldne kompass

2007. aasta lõpus leidis aset kauaoodatud kinosündmus, kui linastus režissöör Chris Weitzi käe all valminud film Kuldne kompass (The Colden Compass), mida eile minulgi rõõm oli kinos Rubiin nautida.

Film on oma sisult küllaltki truu kirjanik Pullmani eelnevas blogistuses tutvustatud algtekstile, tuues meieni triloogia "Tema tumedad ained" esimese raamatu sündmustiku, välja arvatud kolm viimast peatükki. Sellegipoolest rullub vaataja ees 1.45 jooksul lahti äärmiselt tihe ja hoogne süžee - mõne kriitiku meelest pisut liialtki. Esindatud on enamus romaanist tuttavaid kontseptsioone ja tegevusliine, samas on siiski "ära nuditud" romaanis olulisel kohal olev religiooni-teema. Pullman ilmutab julma ja võimukat Oblatsioonikomiteed kujutades üpris otsesest sallimatust ristiusu ning selle globaalse mõjuvõimu vastu. Kristlikus USAs võinuks see aga anda hoobi filmi kassatuludele, nii esindab filmis kujundatud organisatsioon abstraktsemalt totalitaarseid võime. Antud asjaolu on muidugi põhjustanud ateistidest raamatufännide pahameele, teisalt polnud aga katoliku kirik rahul ka "mahendatud" filmiversiooniga, algatades filmivastase boikoti-kampaania.

Ülimalt positiivseid sõnu saab öelda filmi visuaalse poole kohta. Pullmani ühtaegu tuttavlik ja imepärane "Lyra maailm" on õnnestunud edasi anda hämmastava veenvusega. Võrdväärselt elutruu ja dünaamilise mulje jätavad nii daemonid, pantserkarud kui taevalaotuses kihutavad lapi nõiad. Julmad hunt-daemoneid omavad tatari sõdalased räägivad filmis vene keelt, meeldejäävalt on kujutatud ka Oblatsioonikomitee suurushullustuses võimureid, samuti meresõitjatest mustlaste kogukonda ja pantserkarude kuningriiki. Operaatoritöö ja eriefektide eest kuulub minu silmis filmile kõrgeim hinne.

Midagi paha ei saa kosta ka näitlejatööde kohta. Tõsi, see olekski imelik, arvestades filmis kaasamängivaid kinomaailma superstaare: ilusa, kuid julma pr Coulteri ossa suurepäraselt sobiv Nicole Kidman, aristokraatlike ja vaprate isikute kehastamiseks otsekui loodud Daniel Craig (alias James Bond) lord Asrielina, pilkupüüdev ja andekas Eva Green lapi nõidkuninganna Serafina rollis, suurepärane karakternäitleja Ian McGellen pantserkaru Ioreki häält tegemas jne. Omaette tähelepanu väärib ka ligi 10 000 lapskandidaadi seast Lyra osatäitjaks valitud Dakota Blue Richards, kellele oli see esimene ülesastumine filminäitlejana, kuid kes sellegipoolest esitab oma tegelaskuju nii veenvalt, et pärast filmi nägemist on mul Lyrat üpris raske teistsugusena ette kujutadagi.

Kui filmile üldse midagi ette heita, siis ehk selle lühidust. Kahtlemata polnud lihtne vähem kui kahe tunni sisse mahutada Lyra maailma kõiki huvitavaid nüansse ja raamatut mittelugenu jaoks jäid ehk mõnedki asjaolud piisavalt lahti seletamata. Sündmustikkugi võinuks põhjalikumalt arendada, lisades peadpööritavate seikluste vahele ka rahulikumaid hingetõmbekohti. Ent kõik see ei vähenda filmist saadavat naudingut romaanitriloogia läbilugenu jaoks. (Eeldades, et tegu pole põhimõtekindla ateistiga, kes, nagu mainitud, tõuseks barrikaadidele usuvastase tegevusliini väljajätmise tõttu.)

Ligi 200 miljonit dollarit maksma läinud filmi olla USAs saatnud loodetust tagasihoidlikum kassaedu (mis osaliselt võib seletuda ka kiriku ägeda kontra-kampaaniaga), samas mujal maailmas on "Kuldne kompass" osutunud äärmiselt menukaks. Seega on jätkuvalt lootust, et lähiaastatel vändatakse valmis ka mõlemad järjed ja kogu Pullmani triloogia jõuab nagu kord ja kohus ka kinolinale. Vähemalt üks kindel vaataja oleks neile filmidele garanteritud siinkribaja näol. :)